[fallout3]

Spoiler

margus1000 kirjutas:

Ma ei saa aru sinu loogikast - kui midagi väga vinget teha ei saa, siis vot no põllule ka tööle ei lähe, ennem suren.

Ühe tsitaadi jätsid juba välja toomata. Küsin nüüd selle kohta viidet minu vastavasisulisele väitele. Nii kõva mehe jutuga võiks ju elementaarne lugemisoskus olemas olla?

[tahanteada]

Ja kellel pole raha traktori ja kombaini ostmiseks, neile müüb K-Rautakesko selliseid uhkeid töövahendeid nagu vikat ja sirp.

Igatahes eelmise aasta suvel tuli naer peale küll, kui sirpi müügil nägin.

[margus1000]

[fallout3]

Spoiler

margus1000 kirjutas:

Veelkord, et sa ei saaks mu mõtet väänata - kui midagi muud ei tehta, siis ennast ära võiks ikka toita.

Kui juba midagi tegema hakata (sest ega see enda ära toitmine ka taevast alla ei kuku), siis pigem teha juba midagi kasulikumat kui põllumajandus. See, mida praegu tehakse või ei tehta, ei ole absoluutselt oluline. Vaja oleks minna Tartust Tallinnasse, aga sina ütled, et kui me siin juba niisama passime, siis võiks Riia poole astuma hakata, mis siis et Tallinnasse on samme sama palju.

margus1000 kirjutas:

Minu vanainimese mõistus ütleb, et rahandus on vinge ja sõjandus on vinge ja nafta on vinge, aga see mees, kelle käes on leib, on kunn.

Küttide-korilaste maailmas võibolla küll. Aga tänapäeval saavad need, kellel on rahandus, sõjandus ja nafta, selle leiva igal juhul kätte, olgu see pätsi käes hoidja nii kunn kui tahes. Aga see leivapätsiga viibutaja võib siis õnnelik olla, kui ta selle eest üldse midagi vastu saab.

[margus1000]

[fallout3]

Spoiler

margus1000 kirjutas:

Kas ma saan sinust valesti aru kui loen välja, et kui midagi targemat teha ei saa, siis igapäevast leiba tuleb laenata ja vaadata mis homne päev toob ?

Jah, vaatamata ülikõrgele enesehinnangule saad sa nii valesti aru, et ma isegi ei mõista kuidas sa midagi sellist välja lugeda suutsid.
Loe välja seda, et sellist olukorda, kus midagi targemat teha ei ole, ei saagi tekkida. Ja kui selline olukord kuidagi siiski on tekkinud, siis suure tõenäosusega ei saa sellisesse olukorda sattunud riik isegi selle toidukasvatamisega hakkama. Kui sa aga suudad juba tänapäevaste standardite kohaselt põllumajandusega tegeleda, siis on üsna vältimatu, et sellele põllumajandusele on ka küllalt palju alternatiivseid tegevusi, millest paljusid on tõenäoliselt kasulikum ette võtta.

Kas mina saan sinust valesti aru, kui loen välja, et sa tunned muret meie väliskaubanduspuudujäägi pärast, ja pakud välja, et me võiksime kusagilt võtta summa X ja investeerida selle põllumajandusse, et seeläbi vähendada toidu importi ja parandada kaubandusbilanssi? Kui ma sain õigesti aru, siis saa minust aru nii (ja ilma mingite võlgu elamiste järeldusteni jõudmiseta), et kui meil juba on see summa X (kust iganes me seda siis ka ei saanud), siis leidub ka selliseid valdkondi kuhu seda investeerida võiks, mis tooksid kaasa kaubandusbilansi tunduvalt suurema paranemise kui põllumajanduse edendamine. Punkt.

Enne kui sa jõuad selleni, et miks me siis ei võta ette neid alternatiivseid tegevusi, siis me oleme neid juba küllalt ette võtnud ja see on ka nii elatustaset kui ka kaubandusbilanssi parandanud. Reaalne elu ei toimu lihtsalt hoogtöö korras, et võtame nüüd kätte ja rajame kõik koos Eestisse suure põllumajanduse. Tegelikkuses toimuvadki selle summa X investeeringud igal aastal jõukohaste osade kaupa nii riigi, erasektori kui ka välisinvestorite poolt.

Muide, vaatasin veel järgi, millest selline toidufetiš tuleneda võib, ja statistikaameti andmetel moodustas 2011. aastal jaotuse "toidukaubad ja elusloomad" import 859 miljoni euroga koguimpordist ca 6,8%. Ei tundu küll sedaviisi, et meie jõukus seda teed pidi välja voolaks. Eriti kui arvestada, et samal ajal eksporditi sama jaotuse artikleid kokku 740 miljoni euro väärtuses, mis tähendab, et toidukaupade "puudujääk" Eestis oli 2011. aastal 119 miljonit eurot ehk 0,8% SKPst. Ehk sisuliselt me kasvatamegi enda toidu ise, aga kuna lihtsalt leiva ja silgu söömine ei ole pikemas perspektiivis väga mõnus, siis me müüme osa sellest maha ja ostame teistsugust toitu asemele. Ja kui sa just banaane ja ananasse koha peal kasvatama ei hakka, siis selliseks see olukord ka jääb.

[Ho Ho]

[margus1000]

Ühesõnaga põllumajandust ei ole Eestile vaja, sest meil on asjad juba niigi väga hästi? Kahelda tohib?

Ja vii siis kurssi. Otsene küsimus - kui suure summa eest eksportis Eesti toiduaineid aastal X? X-i asemele sobib ükskõik milline viimase nelja hulgast.
Kui juba küsimiseks läks, siis küsiks targemalt kohe ära - kui suure summa eest Eesti importis toiduaineid? Hea kui saaks samasse aastasse, kus väljaminek sul kirjas saab olema.
Kui saab ...

[Ho Ho]

Enda arvates ütlesin üsnagi konkreetselt, et põllumajandus toodab meil piisavalt kõigi ära toitmiseks ja koorem nodi jääb ülegi mis mujale müüakse. Kust sa täpselt välja võtad, et me ei suuda iseenda toitmiseks piisavalt toota?

[fallout3]

edit

[tahanteada]

Ho Ho: Vaideln tiba vastu ja reaalselt nähtud seikade peal, kus perel on maal elamine ja tootmine. Kuid osa perest käib linnas tööl ja teenitud raha läheb vot selleks, et selle põllumajandusega mitte miinusesse sattuda.

Ja kulub veel ikka neetult palju aastaid, enne kui "miljon" maksev traktor ja "kaks miljonit" maksev kombain tasutud saab. Alles siis võib mõelda, et topelt-tööst võib tasapisi loobuma hakata.
-------------------------------
Nii, et kui linna-lisasissetulekuid poleks, siis oleks see tootmistalu ammuilma pankrotis.

[Ho Ho]

tahanteada, jutt ei käinud sellest et suvaline Maali omale kaalikaid kasvatab vaid riigist üldiselt. Maali aitamiseks ei ole vähimatki kasu põllumajanduse arendamisest ehkki mingil seletamatul põhjusel margus1000 seda arvab. Elame kliimas kus lihtsalt füüsiliselt ei ole võimalik toota asju niivõrd odavalt ja efektiivselt kui mujal ning kogu moos. Me võime põllumajandusse tampida ükskõik kui suuri summasid aga ei suuda eales konkureerida vahemerele lähemal asuvate riikidega.

[margus1000]

Küsimused ootavad vastamist. Palju Eesti impordib ja palju ekspordib toiduaineid? Minu mäletamist mööda toidame end ise ära ja tassime hulka nodi välja. Paluks numbreid, et ei peaks jälle lollusi rääkima

Natuke teema poole tagasi kah. Kuidas sina Ho Ho ACTAsse suhtud. Enne vastamist pane hästi tähele - mina olen ACTA vastu

[Ho Ho]

Sina olid see kes alustas hõiskamist teemal kuidas me siin nälgas istume ja peame sisse vedama toitu. Üritan hetkel otsida noid andmeid oma jutu kinnituseks (hägusalt meenub mõni aasta tagasi läbi käinud uudis) kuid tunne vabalt oma allikate avaldamisega. Loeks huviga, millegil peab ju su arvamus baseeruma.

[margus1000]

Mis siin pikalt seletada, loe ise
1997-1999 http://www.pria.ee/SAPARD/Est/Eesti_MAK_46.htm
2004-2011 http://www.agri.ee/index.php?id=11505&highlight=eksport
Teisel lingil kohe esimene dokument on ülevaade aastate lõikes. Aga muud tabelid kah kihvtid vaadata. Kartul on ainus asi, mille kasvatamisega Eesti hakkama saab, kui 2011 andmeid vaadata. Muude asjadega tuleb masendus peale.

Ja see ACTA asi kah, see kohe kibeleb teadasaamisehimus

[mTim]

[-=Px=-]

[margus1000]

Seega sellesama Statistikaameti VK08 paneb pada?
http://www.stat.ee/34251

[fallout3]

Spoiler

mTim kirjutas:

tsitaat: Aga tänapäeval saavad need, kellel on rahandus, sõjandus ja nafta, selle leiva igal juhul... Ei saa ikka mainimata jätta, et ükski neist pole väga jätkusuutlik ega mõttekas. [..] lihtsalt mainin

Arusaadav. Ma võtsin seda raha/sõda/nafta väljendit sellises kontekstis, et selle alla käib sisuliselt kõik peale otsese leivatootmise. Ja sellises kontekstis on minu arust üsna selge, et isegi näljahädas Aafriklased ostavad samamoodi mobiiltelefone ja üha rohkem ilmselt ka muud elektroonikat ja näiteks sõiduautosid. Ehk siis mitte keegi ei taha tänapäevases maailmas elada ainult toidukorrast toidukorrani, vaid elu sisaldab endas palju rohkemat. Ja kuna endale söögi kasvatamine ei ole võrreldes kõrgtehnoloogilise tootmise ja muu tööstusega just kõige keerulisem valdkond, siis leidub alati keegi, kes on nõus sinu eest põldu harima, kui ta saab vastutasuks midagi, mille tootmine sinul võtab tunduvalt vähem vaeva. Põhimõtteliselt on kogu kaasaegne tehnika ju välja töötatud esmajärjekorras arenenud maade huvides, nii et selle edasi müümine ei too endaga kaasa oluliselt lisakulusid, eriti kui see elektroonika pannakse samuti kokku arengumaades. Kui lihtsustamisega veel kaugemale minna, siis põhimõtteliselt on toit midagi, mida võiks praktiliselt tasuta saada.
Loomulikult toob kasvav nõudlus toidu järele sisse omad korrektuurid, nagu seda teevad ka julgeoleku-, tööhõive-, ja majanduslikud kaalutlused, seega mitte keegi tegelikkuses kogu toidu tootmist riigist välja ei delegeeri, olgu see nii odav kui tahes, aga väide et see kelle käes on leib, on kuningas, ei mahu siia pilti küll mitte kuidagi.

BTW, keegi võiks viimased paar lehekülge majandusteemasse ümber tõsta.

[Matti]

[margus1000]

Jutt oli algselt Monsantost, kes ennast ka kaitsta suudab. Oletame, lihtsalt oletame, et Monsanto suudab ACTA, SOPA ja veel mõne muu triki abil omaenda seemnete kasutamise viia praktiliselt kohustuslikuks. Nii ei ole võimalik, ütlevad nüüd paljud. Oletame natuke - keegi ei käsi seemneid Monsantost osta, aga kui sa oled kasvatanud saagi millestki muust, satud sa kokku regulatsioonide ja bürokraatia masinavärgiga, mis su lihtviisil ära nullivad. Seemned, kartul ja kõik muu mis põllul kasvab. Kõik need Monsanto tooted on tore kraam, kannavad head vilja ja puha, ainult järglasi ei anna. Pole hullu, nad ju müüvad kõigile kes osta viitsivad. Ühel päeval näiteks ei müü. Ütleb et puhake ka, aastakene või nii. Terve see Aafrika koos oma mobiilidega ...
Põhimõtteliselt olen ma nõus - täis kõht võiks olla inimõigus ja on täiesti loogiline, et Eestis toiduained üha odavnevad ... oi perkele. Ühesõnaga - ei ole teist nii võimsat motivaatorit kui nälg. Isegi mobiiltelefoni puudumine ei avalda inimesele sellist mõju kui nälg. Kui ei usu, proovi ise järgi. Tühi kõht on hullem kui interneti ja televisiooni puudumine kokku.

[-=Px=-]

[Ho Ho]

Pulli pärast võtsin ühe koondabeli ning sortisin vastavalt ekspordi ja impordi rahalisele väärtusele, siin on top15 mõlemast:
https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0AubMXacSckZhdFMyMTh1aktLV3IxdkMwUG04TGhPNEE#gid=0

Esimese asjana jäi silma kuivõrd meeletu suure osa moodusab nii impordist kui ekspordist alko ja tubakas
Teiseks tahaks teada kui palju võiks kõiksugu gruppide puhul moodustada lihtsalt transiit ning ostan-odavalt-sisse-müün-kallilt-välja skeemid kus mingit lisatöötlust ei tehta.

15'st grupist toodetest olid mõlema tabeli topis 6 (alko alla 80%, sealiha, leiva-saia-kondiitritooted, linnaseõlu, kalahoidised-tooted, kastmed+sinep)
Allesjäänuist veame sisse viinamarjaveine, loomatoitu, šhokolaadi, jahutatud kala, tubakat eri kujul, kohvi, linnuliha ja suhkrut. Julgen väita, et veine, tubakat, kohvi ja suhkrut suurt siin kohapeal ei tooda, kindlasti mitte kui ka tooraine peaks kohapealt hangitama. Kalatooted on selline kahtlane asi. Miskit siit kohalikest vetest ikka kätte saab aga valik on pehmelt öeldes kesine.

Välja veame märgatavas koguses juustu-kohupiima, külmutatud kala, kondenseerimata piima, otra, rapsi-rüpsi seemneid, vähilaadseid , elussigu, kalafileed ning külmutatud marju.


Alko-tubakas välja arvata siis top15 asja impordi peale kulutame ~€327M vs €441M ekspordiks (koos alko-tubakaga €574M vs €582M). Kui nüüd arvestada, et imporditakse summaarselt suts enam kui eksporditakse siis järelikult jaotuvad nood märksa rohkemate gruppide peale ühtlasemalt ära kui eksport. Ehk siis teisisõnu impordime palju igasugu erinevat nodi mida kohapeal lihtsalt pole võimalik toota ning eksprdime teatud väheseid tootegruppe mida siin on mõistlik toota.


Päris huvitav oleks teada kuidas neist andmeist annaks välja lugeda, et ei suuda end ära toita. Või ehk tuleks meil hakata siin kohapeal rohkem tubakat, viinamarju, kohviube ning suhkruroogu kasvatama et ei peaks seda kraami nii palju importma?

[mTim]

Ho Ho, You need permission to access this item.
You are signed in as xxxxxxxxxxxxx, but you don't have permission to access this item. You can request access from the owner or sign-in as a different user.

[Ho Ho]

My bad, nüüd peaks korras olema.