[dannyb0y]

link :: Fyysika.ee


IBM-i füüsikud on välja arendanud tehnoloogia, mis võimaldab andmeid salvestada vaid ühe aatomi suurustele üksustele. Raua või mangaani aatomid asetatakse mittemagneetilisele õhukesele kilele. Kile ja aatomi vastasmõjude tõttu on selle magnetmonent kindla suunaga. See võib osutada võimalikuks luua tehnoloogiaid, mille salvestamistihedus on 1000 korda suurem kui praegustel kõvaketastel.

Andmeid salvestatakse kõvaketta magneetilistele domeenidele, seadme andmemahule seab piiri domeeni suurus. Kui domeeni suurus on väiksem kui paarkümmend nanomeetrit, põhjustavad soojusest tingitud fluktuatsioonid magneetumise suuna suvalist muutumist ja andmeid pole enam võimalik salvestada.
Nüüd on Andreas Heinrichil ja tema kolleegidel õnnestunud teha suur samm edasi, asetades üksiku aatomi mittemagneetilisele vasknitriidpinnale niimoodi, et selle magnetmoment püsib ühes kindlas suunas. Heinrichi väitel on nad esimesed, kellel on õnnestunud vaadelda magnetanisotroopsust üksikus aatomis.
Struktuuri uurimine viis uurijad järeldusele, et anisotroopiat põhjustab magneetilise aatomi ja tema naabrite vastastikmõju.
Siiski on reaalsete seadmete loomiseni pikk tee. Ei ole veel selge andmete salvestamise täpne mehanism. Samuti on probleemiks see, et mõõtmised toimusid ebapraktiliselt madalal temperatuuril: 0.5 K.

Ajakirja Science samas numbris teatas IBM-i teine uurimisrühm, et nad on teinud avastuse, kuidas kasutada molekule loogiliste elementidena, mida saaks kasutada eriti väikeste ja võimsata kiipide loomisel. IBM-I Zürichi uurimiskeskusel õnnestus molekule “sisse” ja “välja” lülitada ilma nende kuju muutmata, varem pole see õnnestunud. Nüüd üritatakse neid molekule loogikaseadmetes kasutada.

Koostas: Kaarel Piip
Allikas: Science
physicsworld.com

[Traf]

Otselingist erilist kasu ei ole, kuna see physicsworld.com nõuab kasutajaks registreerumist ja ilma selleta artikleid ei näe. Kopeerisin aga sealt originaalteksti, kui huvi pakub.

[DDA]

pealkirjas on ka näpukas

[SKG]

[tahanteada]

Skeptik: Kui pea tööle panna ja natuke nuputada, võib ka ise välja kaevata esma-infoallika või ametliku allika.

Usun, et siinse teema algallikas on järgmisel IBM-i enda lingil:
http://domino.watson.ibm.com/comm/pr.nsf/pages/news.20010518_whitepaper.html

[denis28]

No 1000x kiirem see oleks päris korralik hüpe kui tootmise juurde asi jõuaks vms

[pkwild618]

Mis te nüüd selle üle vaidlete. Mina küll rõõmustan, et midagi on suudetud lõpuks leiutada ka, mitte aretada :d 10a. pärast hakkame siis tuhandete tuumadega prosesid (juba varem läbi käinud laserid juhtmete asemel) ja tuhandeid terabaite mahutavaid kõvakettaid kasutama? Puudu oleksid need tuhanded gigad-megad veel ram -ilt ja videokaardilt... Siis on kõik megabaidid gigabaidid

[teretalv]

ainuke asi mida maailmal veel vaja on Teleportimine

[yxtom]

njah... läheb päris peenikeseks kätte... tea palju ühele molekulile inffi mahub? (kuivõrd jutt aatomitest)

[SKG]

[SurfData]

ega isegi mõnest petabaidisest kettast ära ei ütleks Viimase aasta jooksul polegi lauaarvuti kõvakettad arenenud 750gb tuli 2006 märts/aprill, 1tb tuli 2007 jaanuar (reaalne saadavus tavainimestele aprill), ja peale seda pole nagu suuremaid tulnud. Asi täitsa seisab paigal aasta aega.

[d3t]

[tahanteada]

OT: Kõik sõltub tihti ka ikka sellest, et kuidas ala tuntakse, kui palju ollakse kuulnud sahinaid ja infokilde teemast ja siis oskus teema kokku laduda tervikpildiks.
Minul eelpooltoodud lingini - käis järgmiselt:
- juba varemkuuldud ja loetud info aatomite tasemel infosalvestusest.
- IBM ja insenerid
Need märksõnad kokku pannes - olingi praktiliselt hetkega IBM-i White Paper-il väljas

Seega on algallikad täiesti toredad asjad, kuid olen olnud kogu aeg arvamulse ja seisukohal, et võin ka enda olemasolevaid ajurakke ragistada, mitte lootes, et mulle keegi pudru valmis keedab ja siis selle ka suhu topib 8)

[DVDRW]

Ükskõik kui hea tehnoloogia ka leiutataks, tavakasutajal nüüd loota, et ketaste mahud hüppeliselt kasvavad ja hinnad kiiresti alanevad pole mõtet, sest tootjad tahavad võimalikult palju pappi kokku kraapida. Nagu ristsalvestustehnoloogia leiutamise puhulgi oli.
Seepärast pole ka veel juba pikka aega suuremaid kui 1TB kettaid müügil (et hind ei hakkaks liiga kiiresti alanema).
Arvan, et näiteks 2TB ketas ammu leiutatud aga lihtsalt ootab veel.

[mmz]

Ketastetootja tihedas konkurentsis pole selline "ootamine" eriti tarbekas. Antud stsenaarium kehtiks juhul, kui valitseks monopol. Pigem pole hetkel veel ülisuurtele ketastele piisavalt turgu ja kuna tootmine on väiksem, püsivad ka nende valmistamise kulud kõrgemad. Tavakasutajal pole hetkel veel 1+TB kettaga mitte midagi peale hakata ja kes ikka ostaks omale ülisuure mahuga ketast puhtalt selle pärast, et ehk 5 aasta pärast läheb vaja.

[DVDRW]

Tootjatel tõenäoliselt siis omavahel mingi salajane kokkulepe - mõlemale ropult kasulik.
Tegelikult maht polegi eriti oluline võrreldes kr/GB hinnaga. Kui advanced kasutaja vajab suuremat, ostab lihtsalt siis mitu tükki ja paneb veel RAIDi kah.
Samas mahu mitte suurenemine takistab kr/GB hinnalangust.

DVDRW toorikut ei ületa ikka veel miski 1,7 kr/GB

[runover]

Ma ei saa aru mille üle nagu vaimustuses olla. Tegemist puhtalt labori katsega, mille tulemus oli juba ette teada ja millel puudub praeguse seisuga praktiline kasu. Teadupoolest absoluutse nulli juures ei toimu aatomi tasandil mitte mingit energeetilist liikumist. Test aga sooritati 0,5K juures, seega tava temperatuuris 293K sama tulemust ei saavuta ka parima tahtmise juures. Teiseks, kui palju tuleb mõtetult energiat tuulde visata, et sellist temperatuuri üldse saavutada. Rääkimata selle temperatuuri hoidmisest, et midagi mälus hoida.
Lihtsalt tuvastati üks seaduspärasus, mis kehtib ainult väga madalatel temperatuuridel. Ma ei taha midagi maha teha aga lihtsalt reaalse atomaarsel tasandil töötava kõvakettani on veel väga pikk tee. Ennem jõuavad kommerts lennud kuule, kui selline ketas tarbijani .

[teretalv]

[Tanel]

[2III7]

meil on vaja suuri (500+ gb) ja samas odavaid SSD kettaid, mitte mingeid keerlevaid junne.

[SurfData]

[heretic666]

Muudkui mõeldakse ainult mahutavuse peale, kuid midagi revolutsioonilist võiks tulla kiiruse osas, mis muutmälud ära kaotaks.

[ozbot]

heretic666, muutmälu ei kao kuhugi, samuti ei kao kõvakettad kuhugi. Lähiaastatel juhtub ilmselt see, et masskasutusse tekib nö üks tase või hierarhia (latentsuse (latency) e. pöördusaja (access time) mõttes) juurde.
Põhjus on lihtne - kõvakettad on paarikümne aastaga suutnud väga edukalt kasvatada andmemahtusid (kasv ca 100 000 korda! - 1987 ca 10MB HDD, 2007 ca 1000 GB HDD) , aga kiiruse kasv (access time) on olnud seejuures väga tagasihoidlik ( ca 10 korda 50 ms -> 5 ms). Põhjus on lihtne - mehhaanikal on piirid - ei saa teha kõvakettaid, mis teevad näiteks praeguse 10 000 RPM asemel 1 miljon RPM, et saavutada kvalitatiivselt parem kiirus andmete poole pöördumisel.

Lähema paari aasta jooksul teevad SSD-d revolutsiooni ja murravad kõikidesse arvutitesse, peamiselt hoides operatsioonisüsteeme ja programmifaile - kasutajate andmefailid jäävad kõvaketastele.

Põhjus jätkuvalt lihtne - Flash tehnoloogial baseeruvate mäluketaste pöördusajad on ca 100 korda paremad kui kõvakettal ja flashmälude hinnad GB kohta kukuvad jätkuvalt väga kiires tempos.

Praegu on mäluhierarhia (pöördusaja järgi) arvutites midagi sellist:
CPU -> L1 cache -> L2 cache -> L3 cache -> RAM -> HDD -> andmekandjad üle LAN-i -> andmekandjad üle WAN-i

Paari aasta pärast:
CPU -> L1 cache -> L2 cache -> L3 cache -> RAM -> SSD -> HDD -> andmekandjad üle LAN-i -> andmekandjad üle WAN-i

[DVDRW]

SSD kettad võiks teha saranaselt muutmälude kujuga. Nii, et SSD ketas käib emaplaadile nagu muutmälugi. Oleks kohe korpuses palju vähem kaableid ja ventilatsioon oleks kah parem siis ju.
Või näiteks SSD ketas, mis käib otse PCI auku.

Kauges tulevikus ehk CPU -> ülikiire SSD L1 cache ~100TB

[tahanteada]

DVDRW: Sellistel m2luketastel on v2ga v2ike kirjutustsyklite arv.

Postitatud mobile device