Avaleht
uus teema   vasta Tarkvara »  Linux & UNIX »  Linuxi peale üle, milline distro valida? märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine  1, 2, 3 ... 9, 10, 11 ... 14, 15, 16  järgmine
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 11.08.2017 11:52:05 vasta tsitaadiga

Manjaros on pakihalduriks ka pacman nagu arch-is? Otsisid pacmaniga ka, mitte ainult selles graafilises halduris?
Näiteks buntudes kasutusel olnud mitmed graafilised haldurid teatud pakke üldse näidata ei taha, ma ei tea küll, kuidas sellega Manjaros on.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
aht0
HV veteran

liitunud: 14.10.2003




sõnum 11.08.2017 12:44:36 vasta tsitaadiga

Dogbert kirjutas:
Manjaros on pakihalduriks ka pacman nagu arch-is? Otsisid pacmaniga ka, mitte ainult selles graafilises halduris?
Näiteks buntudes kasutusel olnud mitmed graafilised haldurid teatud pakke üldse näidata ei taha, ma ei tea küll, kuidas sellega Manjaros on.


Ma ka ei teadnud. Ja ei viitsinud hakata tunde oma aega sinna matma hakata. Tõenäoliselt oleks see OpenSSH olnud leitav (ikkagi Archi variant). Aga ma oleks ikkagi pidanud keevitama kokku OpenRC initskripti OpenSSH'le. Võimalik et Gentoo'st oleks saanud "laenata" aga ei viitsinud mässata. Kui on desktop-linux, siis ma eeldan et asjad saab aetud GUI kaudu, muidu pole neil GUIdel nagu väga pointi. Konsoolidistrod/OSid on sellise kapotialuse nikerdamise jaoks palju meeldivam materjal.
Kommentaarid: 82 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 71
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ab79
HV kasutaja

liitunud: 17.10.2012




sõnum 08.11.2017 16:49:10 vasta tsitaadiga

Tere! Kolisin eile Manjaro peale.Tundub olevat asjalik, soovitan kõigile, kes ei oska valikut teha.
Algul tundub keeruline, aga kui Yaourt'i GUI kaudu kasutamise ära õpib, siis nii Octopi, kui YAourt täiendavad üksteist,
see mida Octopi repost ei leia, seda suure tõenäosusega saab AURist. Kui käsitsi Arch pakke installida ei oska, aitab Yaourt Bash-GUI
Lõpetasin Windowsi kasutamise, sest W10 muutus juba liiga tüütavalt aeglaseks+ muud vead, proovisin oma W7 PRO tagasi downgradeda, aga
mu võti blokeeriti väidetavalt mitu korda juba kasutatud, aga ma ostsin uue arvuti koos kleepsuga akukaane all ja upgrade W10-le alguses oli OK
võti sobis upgradeks . Tagasi enam ei sobinud. Sai siis tehtud otsus minna linuxisse tagasi. Vanasti alustasin Mandrake ja Redhat pealt, pärast
proovisin Fedora Core ja lõpuks jäi Ubuntu. Kuna sai ostetud läpakas W7-ga siis kasutasin ka seda Linux Dualbootiga.
KUi nüüd otsima hakkasin, siis Ubuntu tundus lahjaks jäävat, eelkõige riistvara toe osas, pluss töölaud. Oli kaks valikut, kas Debian9 või Manjaro.
Lõpuks jäi kaalule Manjaro, sest selle töölaud, rakendused KDE Plasma baasil väga hästi navigeeritavad, oma ülesehituselt meenutab Win10 start menüüd.
Aga mis tegelikult meldib, on Linuxi boot-up kiirus, rakenduste avamise kiirus.
Riistvara toes toimib net, tänasain ka võrguprinteri tööle. Üllatas rakenduste arv alates multimeediast lõpetades süsteemi utiliitidega

Ei kahetse. Lihtsalt mõtlema peab. Kõige selle juures on Manjarol ka root õigustes konto seadistatud- rooti avamiseks pole vaja Ubuntu moodi mässata.
mugav, kasutajana saad teha seadistusi, andes root parooli, kus seda nõutakse, väiksemate seadistustega pääseb oma parooliga.
Nii ongi, et oled vaikimisi tavakasutaja aga vajadusel kui tahad installida midagi, siis korraks toksid root passi sisse bashis installimisel, teed lihtsalt
su root ja annad minna. Kõik tuli meelde, kuidas vanasti käsureaga isegi grub conf fail sai taastatud käsitsi. ühel kettal
läks katki(arvuti ei bootinud enam, mul Fedora peegeldatud.Haakisin siis peegli külge) ja siis lihtsalt kopeerisin tagasi ja sai jälle korda. icon_biggrin.gif

Miinuspooleks muidugi see, et Manjaroga ei saa kasutada ID kaarti. Juba installimisel ütleb Manjaro not supported.
kirjutasin ID abikeskusesse ja tegin ettepaneku, et kas nad ei saaks suurendada toetatavate Linuxi distrode loetelu.
Need ajad, kus ainult Ubuntu ja Fedora ruulisid, on möödas. Valik palju suurem, ka tavakasutaja jaoks. Jääb siis lootma.'
seni muidugi mID ainuke lahendus, sest Smart-ID-d igal pool ei toetata.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
tahanteada
Lõuapoolik
Lõuapoolik

liitunud: 04.04.2003




sõnum 08.11.2017 18:56:19 vasta tsitaadiga

ab79 kirjutas:
Tere! Kolisin eile Manjaro peale.Tundub olevat asjalik, soovitan kõigile, kes ei oska valikut teha.
Algul tundub keeruline, aga kui Yaourt'i GUI kaudu kasutamise ära õpib, siis nii Octopi, kui YAourt täiendavad üksteist,
see mida Octopi repost ei leia, seda suure tõenäosusega saab AURist. Kui käsitsi Arch pakke installida ei oska, aitab Yaourt Bash-GUI
Lõpetasin Windowsi kasutamise, sest W10 muutus juba liiga tüütavalt aeglaseks+ muud vead, proovisin oma W7 PRO tagasi downgradeda, aga
mu võti blokeeriti väidetavalt mitu korda juba kasutatud, aga ma ostsin uue arvuti koos kleepsuga akukaane all ja upgrade W10-le alguses oli OK
võti sobis upgradeks . Tagasi enam ei sobinud. Sai siis tehtud otsus minna linuxisse tagasi. Vanasti alustasin Mandrake ja Redhat pealt, pärast
proovisin Fedora Core ja lõpuks jäi Ubuntu. Kuna sai ostetud läpakas W7-ga siis kasutasin ka seda Linux Dualbootiga.
KUi nüüd otsima hakkasin, siis Ubuntu tundus lahjaks jäävat, eelkõige riistvara toe osas, pluss töölaud. Oli kaks valikut, kas Debian9 või Manjaro.
Lõpuks jäi kaalule Manjaro, sest selle töölaud, rakendused KDE Plasma baasil väga hästi navigeeritavad, oma ülesehituselt meenutab Win10 start menüüd.
Aga mis tegelikult meldib, on Linuxi boot-up kiirus, rakenduste avamise kiirus.
Riistvara toes toimib net, tänasain ka võrguprinteri tööle. Üllatas rakenduste arv alates multimeediast lõpetades süsteemi utiliitidega

Ei kahetse. Lihtsalt mõtlema peab. Kõige selle juures on Manjarol ka root õigustes konto seadistatud- rooti avamiseks pole vaja Ubuntu moodi mässata.
mugav, kasutajana saad teha seadistusi, andes root parooli, kus seda nõutakse, väiksemate seadistustega pääseb oma parooliga.
Nii ongi, et oled vaikimisi tavakasutaja aga vajadusel kui tahad installida midagi, siis korraks toksid root passi sisse bashis installimisel, teed lihtsalt
su root ja annad minna. Kõik tuli meelde, kuidas vanasti käsureaga isegi grub conf fail sai taastatud käsitsi. ühel kettal
läks katki(arvuti ei bootinud enam, mul Fedora peegeldatud.Haakisin siis peegli külge) ja siis lihtsalt kopeerisin tagasi ja sai jälle korda. icon_biggrin.gif

Miinuspooleks muidugi see, et Manjaroga ei saa kasutada ID kaarti. Juba installimisel ütleb Manjaro not supported.
kirjutasin ID abikeskusesse ja tegin ettepaneku, et kas nad ei saaks suurendada toetatavate Linuxi distrode loetelu.
Need ajad, kus ainult Ubuntu ja Fedora ruulisid, on möödas. Valik palju suurem, ka tavakasutaja jaoks. Jääb siis lootma.'
seni muidugi mID ainuke lahendus, sest Smart-ID-d igal pool ei toetata.

Mis ID-kaarti (eID vms see veel on) puutub, siis see värk on natuke keerulisem - segasem - kuna pole olemas ühte ning kindlat Manjarot vaid on olemas kümneid erinevaid Manjarosid.

Ja tulemus on siis nii, et osade Manjarode all Eesti ID-kaart töötab ning osade Manjarode all jällegi ei tööta.
Nii, et puhtalt siis nii, et tirid alla ridamisi erinevaid Manjarosid ja siis katsetad millisega Eesti ID-kaart tööle hakkab.

Järgmises loos on siis juttu kuidas see ID-kaardivärk tööle pannakse: beer_yum.gif

ArchLinux
Electronic identification

https://wiki.archlinux.org/index.php/Electronic_identification
Kommentaarid: 284 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 11 :: 211
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
aht0
HV veteran

liitunud: 14.10.2003




sõnum 09.11.2017 01:20:24 vasta tsitaadiga

Minimaalse toe sai tegelt kätte ka nii: installi opensc pakk, sellele lisaks Firefoxi IDkaardi plugin. Said PiN1 ja sõltuvalt opesc versioonist, PIN2 kah tööle. Firefoxi seadete alt tuli opensc .so moodulid ka ära osutada vms.

'Sai' selles mõttes et pole seda jupp aega enam proovinud linuxil teha. Väga võimalik et saab ka praegu. Parem kui mitte midagi. Neile kes ID kaardiga faile ei krüpti jms, neile võib isegi piisata.
Kommentaarid: 82 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 71
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Skorzeny
HV kasutaja

liitunud: 13.01.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 09.11.2017 10:51:03 vasta tsitaadiga

ab79 kirjutas:
Miinuspooleks muidugi see, et Manjaroga ei saa kasutada ID kaarti. Juba installimisel ütleb Manjaro not supported.


AUR'ides ID-kaardi tugi olemas.
Kommentaarid: 1 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 0
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ab79
HV kasutaja

liitunud: 17.10.2012




sõnum 09.11.2017 17:36:20 vasta tsitaadiga

Skorzeny kirjutas:
ab79 kirjutas:
Miinuspooleks muidugi see, et Manjaroga ei saa kasutada ID kaarti. Juba installimisel ütleb Manjaro not supported.


AUR'ides ID-kaardi tugi olemas.

kuidas otsida?
eid, opensc vms???
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
KurjaJuur
HV kasutaja
KurjaJuur

liitunud: 17.07.2007




sõnum 09.11.2017 19:50:57 vasta tsitaadiga

https://aur.archlinux.org/packages/?O=0&K=esteid
_________________
Steam|Last.fm|
Kommentaarid: 7 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 6
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
napoleon
Unknown virus
napoleon

liitunud: 08.12.2008



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 10.11.2017 15:33:31 vasta tsitaadiga

ab79 kirjutas:
Oli kaks valikut, kas Debian9 või Manjaro.


Kui ubuntu lahjaks jäi, siis miks arvasid, et Debian parem on? Ubuntu võtab ju Debiani unstable ja teeb oma distro selle baasil ehk põhimõtteliselt on Ubuntu natuke uuem Debian koos mõningate lisadega.
Kommentaarid: 76 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 59
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
aht0
HV veteran

liitunud: 14.10.2003




sõnum 10.11.2017 16:07:37 vasta tsitaadiga

ab79 kirjutas:
Oli kaks valikut, kas Debian9 või Manjaro.


valikut on vähe rohkem ikka. Mageia näiteks (Mandriva based-distro)
http://www.mageia.org/et/

Keegi(d) on eesti keele ja ID kaardi toega kõvasti vaeva näinud. Funkab selles mõttes hästi.
Kommentaarid: 82 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 71
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
olavsu1
külaline






sõnum 13.11.2017 21:22:38 vasta tsitaadiga

https://news.slashdot.org/story/17/11/13/1714220/munich-council-to-hell-with-linux-were-going-full-windows-in-2020

no näed, see mis kõlbab ülihästi serveriruumi, ei passi kohe mitte töölauda ja seda sellepärast, et ei osata asja, mida nimetatakse "C++"
tagasi üles
j22k0
HV vaatleja

liitunud: 12.11.2015




sõnum 20.11.2017 20:39:34 vasta tsitaadiga

Linuxi desktopi kasutamine on enese piinamine minuarust, seda siis kui midagi enamat on vaja teha kui lihtsalt veebi browseda. Kui öeldakse, et midagi mis ei tööta, töötab ühe teise distro peal, siis võib kindel olla, et see ei tööta. Muidu endal on VBoxi peal Ubuntu ja LinuxLight :lol: . Lisaks veel üks ubuntu server RealVNC-ga ühendatud. Järjest rohkem hakkab shell skriptimine meeldima. Näiteks emaile saab automaatselt nii lihtsalt saata jms.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 21.11.2017 09:14:58 vasta tsitaadiga

Ei tea, mis see "enam" olla võiks, mida Linuxis teha ei saa? icon_biggrin.gif

Puhta windowsi mänge jah paljusid käima ei saa, aga töövahendina on neid mittetehtavaid asju ikka üsna vähe järele jäänud. Pigem on sageli probleemiks see, et ei teata, millise x tarkvaraga teha asju, mida Windowsis saab teha y tarkvaraga. Pingviiniveebist leiab ühe üsna vanast ajast ülalpeetava listi programmide vastavusest ja kui sealt ei leia, tuleb hoolega googeldada.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
DigeBeni
HV Guru
DigeBeni

liitunud: 06.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.11.2017 11:32:17 vasta tsitaadiga

... linuxilise valik sõltub töölauast seni, kuni õpitakse linuxit reaalselt kasutama icon_rolleyes.gif sellest on siin teemas ilmselt juba n+1 korda räägitud, kuid eks peab seda aeg-ajalt jälle kordama. Algaja peaks valima linuxilise alati populaarsuse järgi, niimoodi leiab kõige paremini õppimisel oma hädadele ja soovidele lahenduse. Pole mõtet rinda kummi ajada ja kohe nö. friigilinuxit valida, see lõpeb 110% kindlusega muhuga peas ja kogemus saab olema katastroofiline. Õppimiseks soovitaks kasutada pigem eraldi riistvara, mõni vanema põlvkonna sülearvuti kõlbaks kõige paremini. Virtualiseerimise lahendused ei anna päris õiget pilti, kuidas linux tegelikult toimib, sest virtualiseerija sobitab liiga palju klotse õigesse kohta kasutaja eest. Eraldi riistvara puhul ei sõltu keskkonnad üksteisest ja kogemus on autentne. Igal juhul tuleks uuele süstemeile vastu minna avatud mõtlemisega ja mitte üritada teha kõike harjumuspärase põikpäisusega, sest see muudab kindlasti kogu protsessi tarbetult komplitseerituks ...

... mis puutub linuxilise töölaua valikusse, siis üldiselt pole ühelgi linuxilisel selles osas piiranguid, kasuta mida tahad. Skriptimise õppimiseks pole linuxilisele aga üldse töölauda vaja, piisab SSH tunnelist misiganes teisest keskkonnast ja võid nautida oma harjumuspärase töölaua mugavusi. VNC on võib-olla vajalik vaid siis, kui need skriptid loovad mindagi visuaalset ja soovid sellest mingit pilti omada, vastasel korral on see nagu ahtri kaudu mandlite opereerimine ...

_________________
Kommentaarid: 193 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 5 :: 160
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
j22k0
HV vaatleja

liitunud: 12.11.2015




sõnum 21.11.2017 12:23:32 vasta tsitaadiga

http://tirania.org/blog/archive/2012/Aug-29.html Huvitav lugemine..
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
DigeBeni
HV Guru
DigeBeni

liitunud: 06.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.11.2017 12:48:45 vasta tsitaadiga

j22k0 kirjutas:
http://tirania.org/blog/archive/2012/Aug-29.html Huvitav lugemine..

... mida on seal huvitavat linuxilise valiku kontekstis?

PS trollid, võtke teadmiseks, meil on alati suurem AM tagataskus icon_rolleyes.gif

_________________
Kommentaarid: 193 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 5 :: 160
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
perseas
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.06.2008




sõnum 21.11.2017 13:01:17 vasta tsitaadiga

Mulle sobis hästi algajana LXLE linux. ID-kaardi script installeerib ilusti, igasugused ubuntu-debian softid lähevad ilusti tööle, ppa-sid toetab, igati meeldib.
Vähe probleeme olnud ja tundub kasutajasõbralik, aga eks muud moodi ei tea kui proovida ja katsetada. Vanemad mängud crossoveriga saab ka suht valutult mängitud thumbs_up.gif
Kommentaarid: 175 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 120
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 21.11.2017 13:32:37 vasta tsitaadiga

tahanteada, mida sa hädaldad igal pool selle swapi puudumisega? Suht lambist võib selle ise teha ju, tugi on endiselt kernelis olemas. icon_biggrin.gif
Üks lihtsamaid operatsioone, IMHO.
Vanemas, väikese mäluga masinas on seda üldse vaja, Linux võtab swapi kasutusele alles kõige viimases hädas.
Kui vähegi on võimalik RAM-iga hakkama saada, siis ketast ei näpita.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
j22k0
HV vaatleja

liitunud: 12.11.2015




sõnum 21.11.2017 15:45:09 vasta tsitaadiga

DigeBeni kirjutas:
j22k0 kirjutas:
http://tirania.org/blog/archive/2012/Aug-29.html Huvitav lugemine..

... mida on seal huvitavat linuxilise valiku kontekstis?

PS trollid, võtke teadmiseks, meil on alati suurem AM tagataskus :roll:

Minujaoks ikka huvitav teada mida päris arendajad asjast arvavad. Mono looja ikkagi räägib. Lisaks toob ta välja tema arust parimad distrod ja räägib sellest, miks arendajad kõiki distrosid toetada ei saa. Lisaks tõdeb, et paljude programmide katkimineku põhjus on see, et asjad liiguvad isegi programmeerijate jaoks liiga kiiresti Linuxi maailmas. Windowsil võib mõni xp app veel Windows 10 peal tööle minna, Linuxil üldiselt nii ei ole. Kõike uuendatakse koguaeg ja ajaga on raske kaasas käia.Jutt käib selle kohta miks Linux pole mainstream OS. Hea ju ajalugu teada. Mõtlesin, et Linuxi peale üleminejad tahavad ikka kodutöö enne ära teha, kui umbropsu valida.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
DigeBeni
HV Guru
DigeBeni

liitunud: 06.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.11.2017 16:49:31 vasta tsitaadiga

j22k0,

... kodutöö peaks algama siiski algusest, mitte lõpust. Mis on oluline elukutselise arendaja jaoks, ei pruugi omada mingit mõtet algaja huvilise jaoks. Rääkimata sellest, et algaja ei saa kogu sellest filosoofilisest virinast suurt midagi aru ja eelarvamused kujunevad pelgalt kellegi teise erapoolikutest seisukohtadest, mitte oma praktikast. Arendaja peab aga omama palju praktikat, nii halba kui ka head, sest ainult kogemused annavad tegeliku teadmise, mis midagi ka reaalselt väärt on.

Sa ütled, et linuxilised pole peavoolu süsteemid? Oleneb vaatenurgast. Ütle, millel põhineb praktiliselt iga teise taskus elutseva teleoni süsteem? Mis süsteem on su telekal, auto multimeediakeskusel, kohviautomaadil? Millel põhinevad serverid, mis juhivad praktiliselt kogu elektroonilist elutegevust planeedil Maa? Mis on selle kõrval mingi töölaud? Sul on veel päris palju kodutööd teha, justnimelt mõtlemise avardamisel ... XP aplikatsioon toimib 10-s, hurraa, kogu planeet on päästetud või kas ikka on ... icon_lol.gif

_________________
Kommentaarid: 193 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 5 :: 160
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
j22k0
HV vaatleja

liitunud: 12.11.2015




sõnum 21.11.2017 17:31:09 vasta tsitaadiga

Pidasin silmas, et Linuxi Desktopid ei ole peavoolu OS-id. Kuid võibollla ma eksin, praegu on Linuxi turuosa 3%, seda siis kõigi distrode peale kokku, kui lugeda siit https://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=10&qpcustomd=0
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
DigeBeni
HV Guru
DigeBeni

liitunud: 06.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.11.2017 18:01:50 vasta tsitaadiga

... ja selle point on antud teema konteksti silmas pidades täpselt mis? Ma usun, et linuxist mitte kui midagi teades peaks see juba loogiliselt igaühele selge olema. Linuxi töölaudu pole arvutitel kõikjal murdu näha, seega ei ole see ilmselgelt igamehe süsteem, kuid kas see peaks üldse olema eesmärk? Eesmärk on peaks olema ikka personaalne, midagi peaks selle inimese jaoks paremaks muutuma sellest, et linuxit kasutab. Juhul, kui selline puutepunkt on olemas, siis ei oma see mingit tähtust, kas linuxit kasutab 3, 30 või mingi marketingi pastakast võlutud 300 protsenti maailma inimestest. Ma kasutan aeg-ajalt puhtast nostalgiast AMIGA Workbenchi, mille kasutajaringi kokku arvamiseks oleks vaja suisa mikroskoopi. Ma ei ütle, et see on mõistlik, kuid see on osa IT-pärandist, mida ma oluliseks ja säilitamisväärtuslikuks pean. Seega, jätame selle teema neile, kes on otsustanud linuxi kasuks ja teevad reaalset valikut, mitte ei ürita ühes teemas korraga nii elu mõttes kui ka pesupulbri valikus selgusele jõuda ...
_________________
Kommentaarid: 193 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 5 :: 160
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Märt.
HV Guru
Märt.

liitunud: 17.01.2004




sõnum 21.11.2017 18:25:16 vasta tsitaadiga

Dogbert kirjutas:
tahanteada, mida sa hädaldad igal pool selle swapi puudumisega? Suht lambist võib selle ise teha ju, tugi on endiselt kernelis olemas. icon_biggrin.gif
Üks lihtsamaid operatsioone, IMHO.
Vanemas, väikese mäluga masinas on seda üldse vaja, Linux võtab swapi kasutusele alles kõige viimases hädas.
Kui vähegi on võimalik RAM-iga hakkama saada, siis ketast ei näpita.


Nõus,.esimese linuxi sai üldse kogemata ilma swapita tehtud-midagi ei juhtunud. Winn oleks ammu hädaldanud.

_________________
Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel."
Kommentaarid: 29 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 23
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
olavsu1
külaline






sõnum 21.11.2017 18:27:24 vasta tsitaadiga

tsitaat:

Ma kasutan aeg-ajalt puhtast nostalgiast AMIGA Workbenchi, mille kasutajaringi kokku arvamiseks oleks vaja suisa mikroskoopi.


Luiskad natukene? Neid asju ikka selleks töös hoitakse, et miski missioonikriitiline soft või teenus jookseb sellepeal , mis ei saa miski suvalise viiruse köhatuse peale kokku kukkuda.

mõnelpool kasutatakse irix'it selleks et enneolematuid asju käädida, pole karta et keegi ideid varastab.
tagasi üles
napoleon
Unknown virus
napoleon

liitunud: 08.12.2008



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.11.2017 18:44:55 vasta tsitaadiga

DigeBeni kirjutas:
j22k0,

... kodutöö peaks algama siiski algusest, mitte lõpust. Mis on oluline elukutselise arendaja jaoks, ei pruugi omada mingit mõtet algaja huvilise jaoks. Rääkimata sellest, et algaja ei saa kogu sellest filosoofilisest virinast suurt midagi aru ja eelarvamused kujunevad pelgalt kellegi teise erapoolikutest seisukohtadest, mitte oma praktikast. Arendaja peab aga omama palju praktikat, nii halba kui ka head, sest ainult kogemused annavad tegeliku teadmise, mis midagi ka reaalselt väärt on.

Sa ütled, et linuxilised pole peavoolu süsteemid? Oleneb vaatenurgast. Ütle, millel põhineb praktiliselt iga teise taskus elutseva teleoni süsteem? Mis süsteem on su telekal, auto multimeediakeskusel, kohviautomaadil? Millel põhinevad serverid, mis juhivad praktiliselt kogu elektroonilist elutegevust planeedil Maa? Mis on selle kõrval mingi töölaud? Sul on veel päris palju kodutööd teha, justnimelt mõtlemise avardamisel ... XP aplikatsioon toimib 10-s, hurraa, kogu planeet on päästetud või kas ikka on ... icon_lol.gif


Telefonis või multimeediakeskuses ongi linuxile ehitatud selline frontend, mida tavakasutaja suudab intuitiivselt kasutada.
Kui tavakasutaja tahab linuxit arvutis proovida ja küsimustele saab vastuseks, et töölaud pole üldse oluline ja distro pole ka oluline, õige linuxip*de kompileerib ise kõigepealt kerneli ja siis kõik muu vajaliku täpselt nii nagu talle vaja on ja õige töö käib ainult käsureal, siis mnjah. Mingi spetsiifiliste vajaduste jaoks mõeldud serveri võib ju nii ehitada, aga desktop võiks olla ikka selline, mille lased enamvähem default installiga peale ja ei pea ronima kohe käsureale midagi konfima ja kompileerima, et sellega üldse midagi teha saaks. Linuxi häda ongi selles, et on mustmiljon distrot ja töölauda ja mingit ühtset kontseptsiooni ei ole. Ehk mina ütleks, et linux desktopina ongi üks DIY kit mitte toode ja selleks pole see ka väga populaarseks saanud
Kommentaarid: 76 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 59
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Tarkvara »  Linux & UNIX »  Linuxi peale üle, milline distro valida? mine lehele eelmine  1, 2, 3 ... 9, 10, 11 ... 14, 15, 16  järgmine
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.