[ThedEviL]

[Maldur]

Vaatame mis kirjeldus laekub, kindlasti on mingi asi mööda konfigureeritud.

[pois11]

Maadlesin paar päeva ja lõpuks sain aru, et need kaks seaded omavahel tööle ei hakka. Olen proovinud taastada tehase seaded, olen pannud ise käsitsi IP kui automaatselt. Olen elus analoogseid lahendusi küll ja küll ära konfinud aga seda tööle ei saa. Hästi ei usu, et saakski aga mine tea. Ehk mingi valem ikka on?
Üks foorumi link: http://forum.tp-link.com/showthread.php?1901-Forwarding-and-Dynamic-DNS-not-WORK
3G ruuteril on sellised seaded.


Hetkel on lahtrid tühjad aga olen erinevaid variante sinna sisestada proovinud.


Ja DIR-655 on üks seadise koht selline.


Kaabeldus ja muud õiged ühendus viisid on mul kindlasti õiged.

[ThedEviL]

[pois11]

TEHTUD! Huvitav ma ei saa sellest loogikast aru. Panin mõlemad LAN pessa ja oligi nett olemas. Siiamaani arvasin, et ühel tuleb panna LAN (kus internet olemas) ja teisel interneti auku mis hakkan netti jagama. Aga nüüd asi toimib ja seadistada polegi midagi vaja.

[Maldur]

Võib ka nii teha et 4G LAN-to-DIR WAN, aga siis peab DIR saama IP 4G ruuterist, siis teeb DIR järgnevale võrgule omad reeglid. Aga vajalik see pole. Jäta meelde et reeglina on konsumeri ruuterid LAN poolel alati switchid, koos wifiga. See annabki võimaluse nii lihtsalt ära teha.

[ThedEviL]

Maldur, kodu ruuteritega on ainult 2 mõistlikku varianti.
1. nagu praegu sai tehtud, ehk Lan'i pidi kokku.
2. variant on sillata lan ja wan kokku, aga vähesed võimaldavad seda.

Topelt ruutimise kasutamine "kodus" inimeste poolt, kes võrgust ei jaga on väga halb mõte. Pärast tulevad hädad, et miks mingid teenused ei tööse ja pordid kinni...

[Maldur]

Inimesed kes võrgust ei jaga midagi, kutsuvad sellise kes jagab, mitte ei hakka ise laamendama. Ja kui hakkavad, pole ka hullu, sest võibolla õpivad midagi ja see on juba hea. Õpitud abituse sündroomi on niigi juba meeletult palju.

[laurixx]

Vana teema küll, aga mul samamoodi maal vaja lahendust wifi levi laiendamiseks/võimendamiseks. Wifi-t vaja noole lõpp-punkti. Ruuter asub parempoolses majas, noole alguspunktis, vahemaa umbkaudu 40m. Praegu ulatub ühendus kusagil poolele teele, ühtki puud ega põõsast enam sellel trajektooril ei ole. Voolu(vajaduse korral) saab igast hoonest ning ka noole lõpp-punktist. Lainedajat/võimendajat saab vajadusel igalepoole kinnitada.

Mida sinna vahele soovitaksite? Ühendust vaja lihtsalt pisiasjade jaoks, mitte suureks üles-alla laadimiseks. Toas kasutusel Telia Thomsoni ruuter ja veidi üle keskmise kiirusega ühendus.

[Outenter]

Kõige mõistlikum lahendus oleks panna parempoolsele hoonele väline accesspoint, soovitatavalt suundantenniga.

Juhul kui parempoolses majas on aknad sinule sobivas suunas siis ilmselt peaks piisama ka sellest kui panna tubane seade akna taha - sõltub küll kas kasutusel on selektiiv klaas või tavaline ja muudest takistustest/peegeldustest.

Prooviks võid tõsta olemasoleva seadme akna juurde ja vaadata kas leviosas veab välja. Aken peaks muidugi asuma vähemalt teisel korrusel

[Hiid]

mul on mingi tp-link extender. Mis korjasb neti üles ja saadab edasi. Toimib väga hästi.
See sobiks siis sinna vahepealsessse hoonesse.
https://www.tp-link.com/us/home-networking/range-extender/tl-wa850re/

[kaabakas]

Esiteks - kas kaabli maasse kaevamine on välistatud? Sest parima võimaliku ja ühe odavamatest wifi garanteerib ainult kaabel. 40m kraavi ei võta füüsiliselt tervel mehel tükki küljest.

Teiseks, kas parempoolse maja küljest leiab koha, kuhu paigaldada väline ap nii, et sellel tekiks otsenähtavus lõpp-punktiga? Sest signaali ajamise teisest majast läbi võib kohe ära unustada, kui see just paberist ja tühi pole. Aga mida saab võimaluse korral teha on temast signaal üle viia.

Kohe võib ära unustada ka suundantennid selles osas mis puudutaks lõpptarbija wifitamist otse suundantenni külge. Sest suundantenn suudab küll levida lõpp-punkti, kuid ei suuda lõpp-punktist vastu võtta signaali, mis temani ei levi. Aga näiteks suundantennide paar alg- ja lõpp-punkti vahel on töötav asi.

Kolmandaks, kui otsenähtavust kahe punkti vahel ei ole, tuleb ilmselt teha vahejaam vasakpoolse maja külge. See tuleb ilmselt kõige kehvem või kõige kallim tulemus, sest eeldab kliendini 20m õhulinki või topelt seadmeid.

Nii et kaabel? Otsenähtavus?

[p2ep]

[Zuumbox]

[p2ep]

[Zuumbox]

[kaabakas]

Proovime siis niipidi. Suundantennil ja juurde keeratud väljundvõimsusega raadiol pole sektoris asuva vastuvõtja jaoks mingit vahet - mõlemal juhul näeb vastuvõtja paremat signaali/müra suhet. Sest mõlemal juhul on tulemuseks see, et sektoris on sektori kraadi kohta rohkem väljundvõimsust ja seega rohkem signaali.

Signaali/müra suhe on ka see, miks signaali vastu võtmisel s*tast saia teha ei saa. Sest signaal ja müra on mõlemad täpselt samasugused raadiolained täpselt samasuguse füüsikaga. Pole olemas mingit nippi, mis ühte teisest eristada suudaks - kõik mis antennil ühest otsast sisse tuleb, läheb teisest otsast välja ka. Valimatult. Signaali ja müra eristus on olemas ainult sinu peas, aga mitte füüsikas.

Sa ei saa signaalina mõeldud raadiolaineid värvida kollaseks, et vastuvõtja need omadena ära tunneks. Ja isegi kui saaks, siis võid kindel olla, et müra hulgas leidub piisavalt kollaseid, et sinu plaan lörri ajada niivõinaa.

Seetõttu igasugune lahendus, mis vastuvõetud signaali võimendab, võimendab paratamatult ka müra. Ja seega võimenduse tulemusena SNR ei muutu.

Ainus, mida me signaali ja müra eristamiseks teha saame, on korraldada nii, et see, mida me signaalina eetrisse paiskame, oleks vastu võtvas punktis piisavalt tugevam kui see, mis seal parajasti mürana eetris on. Siis saame signaaliks nimetada selle raadiolaine mis on tugev, ja müraks selle, mis on nõrk. Ja sellise eristuse peale on võimalik ka elektroonika ehitada, mis eetrist bitte välja sõeluma hakkab.

Andmeside puhul tähendab see minimaalset SNR kuskil 15dB kanti, see tähendab et signaal peab taustamürast nii 32 korda tugevam olema - iga lisandub detsibell tähendab võimsuse kahekordistumist. Aga kui SNR liiga alla kukub, siis on signaal müra sisse ära sumbunud ja kätte sa teda sealt enam mingi väega ei saa.

[Zuumbox]

kaabakas,

[Dogbert]

Suundantennil on omni-antenniga võimsuse suurendamisega vahet niipalju, et suundantenn ei võta vastu müra suundadest, mis jäävad tema suunadiagrammist väljapoole, seega SNR nõrgalt saatjalt saabuva signaaliga on suundantenniga vastuvõtmisel sõltuvalt antenni suunadiagrammist ja sigaali allika asukohast ikkagi parem kui omni-antenniga lihtsalt kõvemini karjudes. Need ei ole ikka üks-ühele võrreldavad asjad.

Vastasel juhul võime paraboolantennid ja suundmikrofonid mõttetuks kuulutada ja side miljonite kilomeetrite kaugusel asuvate kosmosesondidega, mille saatevõimsus ka just kiita pole, kohe unustada. Raadioastronoomia? Võimatu?

Muus osas jääb vaid nõustuda.

[Outenter]

Kaabaka teooria järgi võib igasugused antennid ära unustada kuna need on signaali vastuvõtmisel täiesti kasutud..... põhikooli füüsikaga ikka ilmselgelt suurt teadust ei tee ......

WiFi puhul kasutavad peaaegu kõik äriklassi seadmed suundantenne. Omni antennid on põhiliselt kodukasutajate seadmetel. Ilmselgelt on tegemist täieliku müsteeriumiga miks suured tootjad niimoodi teevad kui suundantenn on kehvem kui omni.....



Suundantennid vähendavad vastuvõetavat müra seoses sellega, et nad ei näe kõike sodi mis neid ümbritseb vaid ainult oma kitsast sektorit. Samuti vähendab suundantenn saatmisel tekkivaid peegeldusi võrreldes omniantenniga ehk jällegi on eetris müra vähem.

Raadioside alused ei ole muutunud juba väga ammu .... võiks öelda, et isegi mitte kunagi. Miks raadioamatöörid paigaldavad SUURI suundantenne? Ikka selleks, et vastuvõtta nõrku signaale.
Wifi puhul tegelikult vähendatakse saatja võimsust vastavalt antenni võimendusele, et mitte saavutada olukorda kus suundantenn jaksab karjuda palju kaugemale kui lõpptarbija sede jaksab vastu karjuda. Leviala suurus aga laieneb tänu sellele, et suudetakse vastuvõtta nõrgemaid signaale. Vabas looduses on suhteliselt lihtne väljaarvutada soovituslik saatja võimsus vastavalt antenni võimendusele. Hoonetes sees on selleks eraldi programmid mis aitavad soovituslikult/teoreetilselt WiFi AP´de asukohti planeerida.



Kaabaka teooria peab paika ainult siis kui suundantenn keerata otse teise saatja poole mis on samal kanalil .....

[kaabakas]

Üldjoontes on teil õigus, aga see pole oluline antud küsimuse raames - kas 40m kauguselt lõkkeplatsilt on suundantenniga parem signaali vastu võtta kui omniga? Vastus - ei ole. Sest iga ühtlase taustamüra juures tehtud muudatus antenni juures, mida sa välja mõtled signaali tõstmiseks, tõstab samamoodi ka müra.

Saatev antenn ja vastuvõttev antenn ei ole sama asi! Saatval antennil saad tuunida sektorit ja väljundvõimsust selleks, et piisavalt signaali vastuvõtjani ulatuks. Vastuvõtval antennil on sisenev võimsus ette antud eetri poolt ja seda sa tuunida ei saa. Saad küll tuunida sektorit, et mitte kuulda külgsuunast tulevat segajat, aga maamajas sellist ei ole, on ainult taustamüra.

[elukaz]

Optiline suundantenn on binokkel. Asi mida palja silmaga ei näe muutub nähtavaks. Sama on ka muude raadiolainete ja antennidega, kasuliku signaali osakaal kogupildis suureneb.

[Outenter]

Igasugune müra eetris on seotud allikaga. Suundantenniga saab vältida müraallikat.

Järgmisena tuleb mängu sagedusriba millel müra on. Tuleb valida kanal millel on kõige vähem müra.
Kanali laiuse valik sõltub palju asukohast ja vajadusest ja tehnilisest lahendusest. Kortermajas üle 20MHz kanaliga midagi võita ei ole tavaliselt. 40MHz kanal näitab küll ilusat ühenduse kiirust aga reaalne läbilaskevõime võib olla isegi kehvem kui 20Mhz kanaliga.

Kanali laiuse valik ongi pigem kunst kui teadus näiteks kui sind ümbritseb 50 WiFi seadet mida kasutavad inimesed kes loevad ainult 3 maili päevas ja muid asju internetis ei tee, võid vabalt valida 80MHz kanali laiuse ja ka päriselt saavutada ülihea läbilaskevõime.
Samas kui sul on 10 teismelist naabrit kellel torrent jookseb kogu aeg max võimsusel ja nemad on kõik 20 MHz kanaliga siis ilmselgelt pole lootustki saavutada normaalset läbilaskevõimet isegi 20 MHz kanaliga.

Kõik sõltub eetri täituvusest - eeter pole teatavasti kummist.


Tegin mõni aasta tagasi kodus katse ja vahetasin kotrolleriga AP´d Mikrotiki seadmete vastu. Maja peal oli kokku 6 AP´d. Kõik ükshaaval, käsitsi seadistatud.
Seadistamine ise oli täielik õudukas - täpselt paika panna millal tuleb klient küljest ära visata osutus sellise AP´de koguse juures väga suureks tööks.
Lõpptulemus oli tegelikult väga hea kui väljaarvata üks väike nüanss. Nimelt hakkasid telefonidel WiFi kokku jooksma mõne päeva jooksul. Millegipärast ei kannata telefonid pidevat deauthi.

Plaan oli asendada Mikrotikid Aruba lahendusega aga naljapärast ja hariduslikel eesmärkidel otsustasin teha vahepeatuse Ubiquinty peal. Hetkel ma isegi ei kaalu kodus Ubiquinti pealt Arubale üleminekut kodus kuna selle lihtsalt pole mõtet.
Suurele ärikliendile ei julgeks endiselt Ubiquintit soovitada aga väiksesse kontorisse või koju on see vägagi hea lahendus.

[ott256]

kaabakas räägib siin aktiivvõimendist mitte antennist. wifi seadme tundlikkust piirab soojusmüra ehk termiline müra seadme elektriahelas mis sõltub temperatuurist, takistusest ja kasutatavast ribalaiusest hertsides ja millest kasutatav signaal peab olema +15dBm tugevam. 20 Mhz ribalaiuse puhul on see soojusmüra tase -101 dBm, 40 Mhz -98dBm, 80 Mhz -95dBm, 160 Mhz -92dBm. kitsam ribalaius levib kaugemale, seepärast on kasulik alati võimalikult kitsast kanalit kasutada kui eesmärk on leviulatus. lte levib wifist 10 korda kaugemale kui kasutatakse 180khz kanalit mille müratase on −121.45dbm. soojusmüra on praktliselt konstant, see ei sõltu kui võimas antenn on. maal kus eeter on puhas ja teisi segajaid pole võib 400 meetrise wifi leviala tekitada suundantenni ja lõppseadmega.

[RCC]

see müra jutt kipub juba kangesti eitahagiteada teemasse. 40m levitama on suuteline iga kopsik, mis ei asu just betoni punkris. isegi sinine linksys levib pmst isegi 100m ja enam. siiani on kasutuses. küll aga õnnestus lõpuks proovida ubi amo omniantenni, ja see on tõesti "natuke" teisest puust, aga selle komplekt kas roketi, või mikrotikuga eeldab easi, kredexi ja pria toetust - või sõõrumaa sponsorlust.