[Tanel]

http://www.ituudised.ee/uudised/2017/05/05/vali-it-pilootkursuste-lopetajad-saadeti-pidulikult-e-eestit-arendama

[Magic]

[hans]

Küll teevad järgmise roundi ka

Aga, vaadates, mis tase on ülikoolis (kuhu eeldatavasti tulevad huvilised kohale) peale esimest kursust, ja mõningal juhul ka teist..

On palju loota et 6+8 nädalaga midagi

Teiseks:

[Magic]

Viimane IT sektori hala ju erinenud tavatööstuse jutust: palk juba liiga kõrge, inimesi pole...
Lisaks erinevalt tavatööstusest on IT'd ka raskem kinni hoida.

[Tanel]

[Magic]

Õige muidugi. Lisaks äkki meeldib midagi tehnika poolelt, seal pole ju palk kehvem. Kasvõi see tööstuskontrollerite teema.

[sama123]

[dvd vader]

[jnt]

dvd vader, midagi on siis sul CV'l häda. Mulle tuleb nii 5-6 pakkumist kuus ja nii juba aastaid...

[Mnator]

[Magic]

[jägaja]

dvd vader, sul on cv ikka avalikult leitav, et oleksid ka tööandjale leitav?

Aga üldiselt ei ole tööpuudust. Töötaja annab ülemusele teada, et ma lähen siit firmast ära. Ülemus, et "head teed"
Samas uputakse töösse ja ei jõuta seda ära teha. Aga noh, tänavalt tuleb kohe uus, kelle väljaõppele kulub aastake ja siis, .... head teed

[Magic]

[dvd vader]

[Asterix]

https://toostusest.ee/uudis/2020/12/15/it-sektori-edulugu-vali-it/
Tegin Vali IT koolituse läbi eelmisel aastal (Töötukassa maksis selle 2500 euri), oli väga intensiivne ja asjalik Javal baseeruv koolitus, soovitan igal juhul. Peamine on enda eelnev huvi progemise vastu, siis on asjal mõtet. Põhiline teadmine, mida koolituselt saab, on see, et väga palju on vaja veel õppida, lisaks saab selgeks OOP põhimõtted ja Java põhialused. Kohe peale koolitust tööd progejana leida on keeruline, kuna töökuulutustes nõutakse standardina vähemalt 2-3-aastast varasemat progemiskogemust.

[Betamax]

See süsteem on nüüd üpris absurdseks muutunud. Kuna eurorahasid seal enam taga pole, siis tuleb hakata koolituse eest maksma (paar tuhat eurot), kui töötu pole.
Kui töötu oled, siis ootad 3 kuud oma kandideerimisele vastust ega saa muid koolitusi võtta Töötukassast, sest ValiIT maksab sama palju kui sul "koolituskrediiti" on. Kolme kuu pärast teada saades, et sind ei võeta, oled lihtsalt selle aja maha visanud. Ja kui lõpuks sinna saadki, siis peavad sul olema lisasissetulekud, kui su töötu abirahad ära lõppevad, et kogu see koolitus koos tasustamata praktikaga läbi teha, sest tööl käia sa ei saa koolituse kõrvalt, kui just mingi G4S öövaht pole.

Plusspunktid debiilse kandideerimisankeedi eest, kus pead järjekordselt mingit kirjandit kirjutama nagu näiteks kuni 1000 tähemärgiga "Mis on su elu suurim saavutus?"
See on tasuline koolitus, mitte tööle kandideerimine

[laurx]

loo moraal: " iga kingsepp jäägui oma liistude juurde".

[serxx]

[The_Boss]

Koolis õpidki õppima ehk materjali otsima, seda läbi töötlema ja sellest aru saama. Kel selleks huvi puudub, see jääbki algtasemele. Pole väga vahet, mis eriala selleks on.

Ise olen kahel erialal paljusid progemiskeeli õppinud ja eraldi veel juurde õppinud, aga ikka pean ennast suhteliselt algajaks, sest pole piisavalt huvi(vajadust), et süvitsi minna. Põhirõhk ikka riistvaral ja mida parasjagu vaja progeda, selle jaoks leian jooksvalt infot. Võtab 3x rohkem aega, kood on tõenäoliselt kole, aga oma asjad saab tehtud.

[napoleon]

Programmeerimiseks on vaja teatud eeldusi. Kuna meie haridussüsteem on olnud väga pikalt orienteeritud tuupimisele ja on seda suures osas veel praegugi, siis inimesed eeldavadki, et kui tuubivad püüdlikult kõik pähe mis loengus õpetati, siis ongi targad. Samas programmeerimine on loominguline tegevus ehk samamoodi nagu kaugeltki mitte igaühest kes kirjutada oskab ei saa veel kirjanikku, ei piisa ka programmerijaks saamiseks sellest kui keelekonstruktrsioonid, süntaksi ja paar lihtsamat algoritmi pähe tuubid.
Kui programmeerijaks võiks saada igaüks, kes läbib kursuse mis kestab vaid pisut kauem kui B-kategooria juhilubade tegemine, siis ilmselt oleks programmeerija palk tunduvalt tagasihoidlikum kui see praegu on

[kalvis]

Tuupimismeetodil programmeerimises kaugele ei jõua! See ala vajab loovust - analüütilist ja loogilist mõtlemist. Ja seda tuupuritel pole - parimal juhul suudavad mõne lihtsa rämpsprogrammi valmis kirjutada ja seegi on copy-paste meetodil kuskilt leitud.

[napoleon]

kalvis, nii on.

Aga huvitav kas mingeid edulugusid ka on kus inimene arvutist enne suurt rohkem ei teadnud kui oskas lõustaraamatus käia, netipangas arveid maksta ja võib-olla ka kontoritarkvara kasutada ja peale sellise kursuse läbimist sai reaalselt progejaks või sysadminiks. 1st level support jms. ametikohad ei lähe arvesse, need on põmst dresseeritud ahvid.

[ahoioi]

[laurx]

tuupimine blabla. konkreetsete operatsioonide tase saavutatakse teie meelest kuidas? " loomingulisus ja muu asi on juba formaalsete operatsioonide tase. see tuleb hiljem. keskmine gümnasist õpib krogema ala ülicoolis. mitte , et lasteajas anname talle mingi progeasja kätte ja ootame, et ta hakkab lennult ise loogikat kühveldama. pätakatele on petsukas " mängude koht" mitte see, et "õu, ma hakkan ISE koodi kirjutama!

[napoleon]

laurx, siin on jutt siiski täiskasvanute koolitamisest mitte sellest, et lasteaialapse peaks assemblerit debugima panema.

Btw, mina oskasin gümnaasiumis juba progeda küll. Kirjutasin kohati "spagetti" ehk kood polnud kõige ilusam, aga töötava lahenduse olin siiski võimeline progema ilma et keegi kätt hoiaks.