praegune kellaaeg 13.05.2024 13:05:44
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
aht0
HV veteran
liitunud: 14.10.2003
|
20.04.2017 15:26:52
FreeBSD baasil KODI install (HTPC) |
|
|
OSA I
Sissejuhatus
Miks FreeBSD? Miks mitte Linux? Parem riistvara tugi jne (tavaline argument).Vastuküsimus, kui juba Linux parema riistvaratoe tõttu, miks mitte siis juba kohe Windows? Veelgi parem riistvara tugi
Isikliku maitse küsimus. FreeBSD kehv riistvara tugi on nüüdseks pigem linnalegend, vähemalt x86/64 arhitektuuril. Jah – teatud piirangud eksiteerivad kuid neid täpselt teades pole nende vältimine eriti raske. Samuti eksisteerivad analoogsed piirangud Linuxile, need on lihtsalt erinevad, kuigi ei saa vaielda et Linuxi riistvara tugi on parem – minu silmis on Linuxi natuur („lipp-lipi-peal-lapp-lapi-peal”) lihtsalt rõve.
Tonn erinevaid distributsioone, nagu kari kirjusid koeri - igaühel omad eelised, aga ka omad hädad ja eripärad millega pidevalt arvestada ning mis varieeruvad isegi ühe distro piirides versiooninumbri muutudes ning korraliku dokumentatsiooniga keegi jännata väga ei viitsi.
Näitematerjalina kasutatav masin on Asus eeePC 1225B, stock konfis, v.a väljavõetud wifimoodul ja sissepandud suurem SATA ketas. FreeBSD baasinstallis kasutasin UFS2 failisüsteemi ja tegin KODI jaoks tavakasutaja nimega 'kodi'.
Eelised Linuxi ees, subjektiivselt
- native ZFS tugi. Pea kümme aastat juba (aastast ca 2008). Kui on masinas rohkem kettaid ja korralikult mälu, perfektne. Eriti head on tavakasutaja perspektiivist AMD protsessoriga ja Asuse emaplaadiga (näiteks M5A99X-seeriast), kombod, mis lubavad kasutada ka unbuffered-ECC mälusid. FreeBSD UFS2 on midagi Linuxi EXT4/XFS laadset.
- selge tugi TRIM'ile. Linuxis on TRIM tugi tingimuslik, sõltuvalt margist-mudelist peab kasutama discard optsiooni asemel crontab task'i.
- selged piirid operatsioonisüsteemi ja kasutajaprogrammide vahel. Kasutaja mant läheb /usr/local alla ja kõik! Linuxis "hajuvad" laiali sajasse eri kataloogi, nagu /etc /bin/ sbin /usr/share jne
- puudub systemd-init, mis on kodukasutaja tagasihoidlike vajaduste jaoks sama kui kasutada kuuraketti poodi piima järele minekuks. Kel vaja saab kasutada TrueOS'iga OpenRC'd.
- süsteem on puhtam, "millegi tegemiseks" installib pakihaldur alati "omast tarkusest" minimaalse hädavajaliku hulga pakette ja pakkide imesõltuvusi kohtab vähem. Pmst on FreeBSD nagu "skelett" mille peale saad "ehitada" endale meeldiva ja vajalikul tasemel funktsioneeriva "looma", ilma et saaks kaasa küsimata ekstra-featuure - nagu teine saba või viies jalg.
Puudused Linuxiga võrreldes
- uuemad Radeonid (alates R-seeriast), Intel'i Kaby Lake ja Skylake graafika pole (veel) toetatud. Probleem pole mitte FreeBSD arendajates kuivõrd faktis et ei AMD ega Intel pole suvatsenud FreeBSD draiveritele tähelepanu pöörata. Et olemasolevaid FOSS draivereid kasutada, tuleks neid käivitada üle Linuxi emulatsioonikihi aga see on kinni kernelis 2.6 - Linuxi uuemad kernelid kasutavad niipalju "linuxisme" et neid on raske või isegi võimatu BSD kernelis emuleerida. Nvidia kaartidega probleemi pole - Nvidia väljasta regulaarselt FreeBSD binaardraivereid.
- kasutajaid on vähem
- Palju vaba tarkvara on kirjutatud puhtalt Linuxit arvestades ning kuna Linux ei pea POSIX standardist meelega kinni, nõuab lahtise lähtekoodiga tarkvara BSD peale portimine pahatihti korralikku pingutust. Samamoodi virisevad muide Linuxi arendajad et peavad tõsiselt punnitama et OpenSSH'd (OpenBSD arendus) Linuxile portida. Probleem eksisteerib mõlemat pidi, kuid süüdi on siiski Linux ise kes lööb igasugusele ühilduvusele teiste Unix-laadsete operatsioonisüsteemidega teadlikult ja uljalt käega..
Baassüsteemi paigaldus
Eeldan et FreeBSD installeerimisega saate ise hakkama. ISO või USB img leiab https://www.freebsd.org/where.html. Mingit hüpergraafilist installi ei eksisteeri. DOS-laadne graafika on kõik. Funktsionaalne ja töötav. Ja peletab 'bling-bling' otsijad varakult eemale.
Soovitan valida 11.0-RELEASE. ’RELEASE’ uuendamine on lihtsaim, freebsd-update utiliidi abil. Ei teki vajadust midagi kompileerima hakata.
ISO kirjutate plaadile, img faili võib kirjutada kas sekundaarsele kettale või USB pulgale, utikaks sobib tavaline dd (Linux) või Windowsi puhul on väga hea programm Win32 Disk Imager (https://sourceforge.net/projects/win32diskimager/). Viimane muide aitab ka Kubuntu ja OpenSUSE hübriidsete isode USB pulgale panekul.
Algus
Logige sisse juurkasutajana (root). Kontrollige et masinal oleks netiühendus. Ifconfig aitab sellega. Jah, Free/Open/NetBSD endiselt kasutavad seda. Milleks sättida võrku saja eri jubinaga kui üks töötab?
Kontrolli uuendusi
#freebsd-update fetch
Installi leitud uuendused
#freebsd-update install
aja käima pakimajandus
#pkg update
installi "mugavuspakett" Nano
#pkg install nano
Seadistamine
Login sisse juurkasutajana. Annan shellis korralduse
#nano /boot/loader.conf
lisan faili järgneva sisu
kern.ipc.shmseg=1024
kern.ipc.shmmni=1024
kern.maxproc=10000
hint.acpi_throttle.0.disabled=1
machdep.disable_mtrrs=1
kern.cam.scsi_delay=500
|
Salvestan faili (Ctrl+X).
Tee kindlaks milline graafika on sinu masinas. dmesg | grep xxxx aitab. Võimalusi palju pole (Nvidia/Radeon/Intel). Minu masina näol on tegemist Asus eeePC 1225B'ga, mille sees on Radeon HD6290 integreeritud graafika. Seega Radeon.
kontrollin kas oletused vastavad tõele ja mis võiks olla draiverimooduli nimi.
#ls /boot/kernel | grep radeon
hmm.. radeonkms.ko, ülejäänud paistavad olevat firmware-moodulid.
Katsetan moodulit laadides, mis saab
#kldload radeonkms
ekraan läheb mustaks, ja taastub, kuid juba oluliselt kõrgemal resolutsioonil. Seega õige draiver.
Avan uue ja erineva faili
#nano /etc/rc.conf
juba olemasoleva mudru taha kirjutan uue rea (kiigates /boot/kernel sisu ja lisades ka muu vajalikuna tunduva)
kld_list=”radeonkms acpi_asus_wmi acpi_asus acpi_video amdtemp tmpfs libiconv msdosfs_iconv snd_driver” |
osad moodulid võivad juba olla kernelisse sisse kompileeritud (msdosfs või mmc näiteks) ja nende lisamisel pole pointi. Aga see ei tee ka midagi katki.
Paigaldan X serveri
Lihtsaim viis, Xorg metapakki installides. Kes tahab, võib installida individuaalseid vajalikke pakke ühekaupa (a la xorg-server, xf86-video-intel, xf86-input-mouse jne). Hal on Hardware Abstraction Layer, pmst jubin mida Linuxile kirjutatud tarkvara kipub vajama. Ilma selleta KODI ei käivitu.
#pkg install xorg hal
lisan vajalikud HAL ja DBUS teenused faili /etc/rc.conf
#nano /etc/rc.conf
dbus_enable=”YES”
hald_enable=”YES”
|
annan käsud (annavad õiguse tavakasutajale kodi saada ligipääs OpenGL'ile lisades ta gruppi 'video' [sisuliselt])
#pw groupmod video -g 44
#pw groupmod video -m kodi
Installime SLiM login manager'i
installime Slim'i. Teemapaketi slim-themes järgi puudub vajadus. Autologin puhul nagunii pole SLIM'i ennastki näha.
#pkg install slim
Lisan Slim teenuse faili /etc/rc.conf
#nano /etc/rc.conf
avan SLIM'i konfiguratsioonifaili (kasutaja installitud softi konfifailid leiab /usr/local/etc alt.
#nano /usr/local/etc/slim.conf
jätan alles järgneva sisu (põhimõtteliselt kustutan pea kõik failis olevad kommenteeritud laused, v.a mõni üksik vajalik ja tehes mõned üksikud muudatused teistes [default_user ja auto_login])
default_path /sbin:/bin:/usr/sbin:/usr/bin:/usr/games:/usr/local/sbin:/usr/local/bin
default_xserver /usr/local/bin/X
xserver_arguments -nolisten tcp vt09
halt_cmd /sbin/shutdown -p now
reboot_cmd /sbin/shutdown -r now
console_cmd /usr/local/bin/xterm -C -fg white -bg black +sb -T "Console login" -e /bin/sh -c "/bin/cat /etc/motd; exec /usr/bin/login"
suspend_cmd /usr/sbin/acpiconf -s 3
xauth_path /usr/local/bin/xauth
authfile /var/run/slim.auth
login_cmd exec /bin/sh - ~/.xinitrc %session
sessiondir /usr/local/share/xsessions
screenshot_cmd import -window root /slim.png
default_user kodi
auto_login yes
current_theme default
lockfile /var/run/slim.pid
logfile /var/log/slim.log
|
KODI paigaldus
Paigaldan kodi ja lirc paketid. Viimase juhul kui teil on IrDA andur ja pult käepärast.
#pkg install kodi lirc
login nüüd juurkasutaja välja (või lülitun teisele terminalile [CTRL+ALT+F2]) ja login sisse kodi jaoks loodud tavakasutajana.
loon .xinitrc faili
#touch .xinitrc
avan selle
#nano .xinitrc
lisan järgneva rea ja vajutan lõpus ka ENTER (uue rea loomine), väljun salvestades (Ctrl+X)
login tavakasutajast välja ja juurkasutajana sisse/lülitun tagasi juurkasutaja terminalile.
lisan paki sudo
#pkg install doas
ava doas konfifail
#nano /usr/local/etc/doas.conf
lisa sisu
permit persist :wheel #eeldusel et grupis 'wheel' on kasutaja
permit nopass kodi as root cmd reboot
permit nopass kodi as root cmd shutdown
|
ülalolev annab võime vajadusel tavakasutajana konsoolilt masinat välja lülitada.
Dubleerime klaviatuurilt Ctrl+Alt+Del restardiga
#nano /boot/loader.conf
lisame rea
Kui klaviatuur sisaldab ka "shutdown" nuppu, võib lisada ka rea
Shutdown/Restart KODI menüü kaudu
#pkg install upower
#nano /usr/local/etc/polkit-1/localauthority/50-local.d/custom-actions.pkla
lisa failile järgnev sisu ja salvesta väljumisel
[Actions for KODI users]
Identity=kodi:kodi
Action=org.freedesktop.upower.*
ResultAny=yes
ResultInactive=yes
ResultActive=yes
|
Pmst kõik. Restartimisel peaks masin jooksma joonelt KODI'sse. Kui ei ole protsessi käigus tekkinud kirjavigu, näites kasutatav riistvara on liialt erinev - ei sobi ja katsetaja jäi jänni jne. Järgnevad postitused (paari päeva jooksul) teen peenseadistamise kohta (HDMI väljundist tuleva pildi resolutsiooni "käsitsi masseerimine" näiteks) ja troubleshootingu teemadel.
EDIT: toimetatud, tehtud puhas step-by-step install kirjapandu järgi, lisatud mõned kahe silma vahele jäänud asjad ja veendutud et tulemuseks on töötav KODI masin.
EDIT2: sudo asendatud doas
EDIT3: kohendatud, lisatud nipet-näpet..
viimati muutis aht0 21.04.2017 12:47:00, muudetud 3 korda |
|
Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
71 |
|
tagasi üles |
|
|
Uhuu
HV kasutaja
liitunud: 08.04.2004
|
20.04.2017 16:11:32
|
|
|
Muidu asjalik õpetus, kuid eelised Linuxi ees ei ole minu arvates päris põhjendatud. Näiteks systemd-d võrreldakse tagasihoidlikule kodukasutajale kuuraketiga (mille kasutamine ja vea diagnoosimine on minu arvates on kordades lihtsam klassikalistest init- skriptidest), kuid samas eeldatakse. et tohutu hulga tekstifailide ja käsurea käskude sisse toksimine on talle igati jõukohane. Ka ei huvita tavakasutajat ilmselt kuhu paigutatakse programmifailid (süsteemi "puhtuse" huvides), kui paketihaldur kogu töö nagunii ära teeb. Pigem võrdleks NASA rakettidega failisüsteemi ZFS mille eeliseid vist nõudlikum kasutaja hinnata oskaks kuid see on ka Linuxile saadaval (ZFSOL).
Leian et Linuxi ja Windowsi ühte patta panemine ei ole vast ka päris kohane, kuna erinevused tulevad kohe välja ka hinnas ja privaatsusküsimustes.
Ei taha kuidagi väita et FreeBSD Kodi installiks ei kõlba, ise kasutan ka, kuigi muudel eesmärkidel, lihtsalt hakkas mõni asi silma.
Aga see on ka muidugi ainult minu subjektiivne arvamus.
_________________ Windows ei ole viirus, viirus teeb midagi...
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
14 |
|
tagasi üles |
|
|
aht0
HV veteran
liitunud: 14.10.2003
|
23.04.2019 20:54:56
|
|
|
OSA II
Olen hädas.. ja lihtsalt nipet-näpet
1. Boot failib
-Juhtus kogemata kirjaviga konfifailis ja nüüd masin keeldub lõpuni bootimast, "kukkudes" single-user shell'i. Ketas on ühendatud read-only ja midagi teha ei saa..
Spoiler
abiks
#mount -o rw /
edasi saab kasutada tekstiredaktorit, muuta ja salvestada faile ning parandada tehtud vead.
- Kogemata kirjutasin konfifaili read millega laetakse vale draiver, vales failis vms. Näiteks kirjutades radeonkms_load="YES" /etc/rc.conf asemel /boot/loader.conf'i kuid jättes firmware failid defineerimata (üks võimalik stsenaarium kuidas süsteem "katki" teha). Peamine probleem - süsteem läheb "katki" peale käivitust ennem kui tekib võimalus midagi muuta (pilt kaob/freezib enne shelli jõudmist vms). Vahe on selles et /etc/rc.conf'i pole vaja kõiki sõltuvaid mooduleid kirja panna - vajalikud firmware-moodulid laetakse seal asuva kirje korral automaatselt. /boot/loader.conf'is "majandades" pead see-eest täpselt teadma mida teed!
Spoiler
Lahendus:
restart, kas klaviatuurilt (ctrl+alt+del), pimesi, shutdown nupu abil vms.
Siis ootad kuni boot loader'i menüü tuleb ekraanile ja valid sealt "Boot prompt". Kukutatakse shelli mille prompt on OK
trükid disable-module moodulinimi, vajutad Enter, kirjutad analoogse järgmise probleemse kerneli mooduli nime või lihtsalt boot. Peale viimast ja ENTERit, süsteem boodib kuid defineeritud mooduleid ei laeta, mis annab võimaluse tehtud vead korrigeerida.
- MBR bootsektor sai kuidagi "haiget".
Spoiler
Lahendus: käivita installatsioonimeedial live shell (laadimisel kuvatakse üks hetk küsimus et kas tahad installida või live-süsteemi).
shelli trüki
#boot0cfg -B /dev/ada0
NB! toimib ainult MBR partitsiooniskeemiga ketastel. Kui kettal on juhtumisi ka NTFS partitsioon, tekitatakse bootloaderi valikusse "windowsi" kirje automaatselt.
"katserotil" ei käivitu UEFI'ga isegi mitte Linux (Win only). Pole võimalik eksperimenteerida.
2. SliM ei tööta
-kontrolli et /etc/rc.conf sisaldaks slim_enable="YES". Et kuskil ei oleks tähti või jutumärke puudu
-kontrolli et kodi kasutaja kataloog sisaldaks faili .xinitrc ja et see fail sisaldaks ettenähtud rida, ja fail lõpeks uuel (tühjal) real.
-kontrolli et /usr/local/etc/slim.conf ei oleks moondunud. Putty (ssh) kaudu copy-paste võib muuta jutumärgid (console_cmd real) suvasümboliteks ja see omakorda paneb SLim'i käituma ettearvamatult.
SLiM testimiseks ei ole vaja masinat iga kord restartida. FreeBSD käsitleb seda teenusena ja seda saab vastavalt peatada, käivitada, taaskäivitada jne..
#service slim stop|start|restart|status
3. Ei saa HDMI'st kätte heli??
Nvidia kaart (tinglik, mälu järgi. Kirjutamise hetkel puudub mul Nvidia kaart)
Spoiler
Pead kasutama Nvidia binaardraiverit. Xorg 'default' driverites puudub HDMI tugi.
#pkg install nvidia-driver nvidia-xconfig
Lisa /boot/loader.conf'i järgnevad kanded
tsitaat: |
snd_hda_load="YES"
nvidia_load="YES"
hw.snd.default_unit="0" #vali number sõltuvalt soovitud heliväljundi numbrist
|
soovitud väljundi ID saad
#cat /dev/sndstat väljundist
Tee peale faili salvestamist restart - või muuda ülalpool faili kirjutatud sysctl tunable (#sysctl hw.snd.default_unit=0) ära "live's" ning lae vastavad kernelimoodulid käsitsi. (#kldload=nvidia ja #kldload snd_hda. Viimane võib anda ka veateate, juhul kui see on kernelisse juba sisse kompileeritud).
AMD Radeon
Spoiler
Esmane samm. Igaks juhuks kontrolli et HDMI väljund ja süsteemis olev aktiivne seade kattuks.
#cat /dev/sndstat
#sysctl -a | grep hw.snd.default_unit
kui tulemus on a la
tsitaat: |
pcm0: <ATI R6xx (HDMI)> (play)
pcm1: <Realtek ALC269 (Right Analog)> (play/rec) default
pcm2: <Realtek ALC269 (Internal Analog)> (play/rec)
No devices installed from userspace.
|
tsitaat: |
hw.snd.default_unit: 1
|
avan /etc/sysctl.conf faili ja kirjutan sisse muudatuse
#nano /etc/sysctl.conf
tsitaat: |
hw.snd.default_unit=0
|
ja et teha muudatus live's
tsitaat: |
#sysctl hw.snd.default_unit=0
hw.snd.default_unit: 1 -> 0
|
Edasi. Nüüd peame tirima süsteemi lähtekoodi, redigeerima radeon_audio lähtekoodis ühte konkreetset muutujat, kompileerima uue kerneli ja selle paigaldama. See on worst case scenario.
Juhul kui te päris alguses installatsioonimeedialt installisite ka süsteemi lähtekoodi, pole vaja eraldi uuesti hakata seda tirima, see uuendatakse koos binaarfailidega ja võib minna lihtsalt üksikute moodulite kompileerimise teed.
#pkg install subversion
#svn checkout https://svn.freebsd.org/base/stable/11 /usr/src
ava /usr/src/sys/dev/drm2/radeon/radeon_drv.c
#nano /usr/src/sys/dev/drm2/radeon/radeon_drv.c
otsi üles int radeon_audio = 0; (otsimisfunktsiooni bind on Ctrl+W)
muuda see
tsitaat: |
int radeon_audio = 1;
|
#cd /usr/src
#make buildkernel
ootame kuni Clang/LLVM lõpetavad
#make installkernel
peale restarti töötab heli Radeon'i HDMI kaudu. See on reaalselt järgi testitud (jooksin ise selle probleemi otsa).
4. Mul on SSD, kuid ma ei tea kas TRIM on sees või kust seda kontrollida.
UFS2 failisüsteem.
Spoiler
restardi masin, liigu single user reziimi.
#tunefs -t enable /
utiliit UFS2 parameetrite üldiseks muutmiseks. TRIM flag on ainult üks võimalustest. ( https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tunefs&sektion=8)
ZFS puhul
Spoiler
vaikimisi sisse lülitatud, sõltumata sellest kas masinas on SSD ketas või mitte. Kontrollida/muuta saab parameetreid üle sysctlinterface'i
tsitaat: |
vfs.zfs.trim.max_interval: 1
vfs.zfs.trim.timeout: 30
vfs.zfs.trim.txg_delay: 32
vfs.zfs.trim.enabled: 1
vfs.zfs.vdev.trim_max_pending: 10000
vfs.zfs.vdev.trim_max_active: 64
vfs.zfs.vdev.trim_min_active: 1
vfs.zfs.vdev.trim_on_init: 1
|
5. KODI versioon ei ole bleeding edge või uusim (hetkel FreeBSD KODI binaarpakk versiooninumbriga 16.1.11)
keegi ei keela ise endale meeldivat versiooni kompileerimast. Peate ainult sortsu alla tõmbama ja "linuxismid" välja patchima.Uusim 'stabiilne' 17.1 on tegelikult "valmiskujul" portide all olemas, kui viimasest stabiilsest versioonist piisab ei ole vajadust midagi 'häkkida'
Spoiler
Kui neelud käivad 'bleeding edge' järele siis vajalike patchide kohta saab spikri vaadates https://svnweb.freebsd.org/ports/head/multimedia/kodi/files/
Kui valmis portidest endale viimase stabiilse versiooni valmis kompileerima siis tõmba (kui veel ei ole seda tehtud) alla pordid
#portsnap fetch
paki lahti
#portsnap extract
liigu Kodi kataloogi
#cd /usr/ports/multimedia/kodi
Meetod 1:
#pkg install portmaster
#portmaster
Soovitan seda. Pikem (kompileeritakse ka pea 90 Kodi sõltuvust ja ka kõik puuduolev dev soft) kuid on suht kindel et build lõpeb edukalt. Märkasin et 17.1 tahab kompileerimiseks kasutada uut LLVM4, samas kui ülejäänud süsteem on veel LLVM38 peal. Samuti on võimalus lisaseadistada kõiki sõltuvaid pakke, lisades ja eemaldades funktsioone vastavalt vajadusele.
Meetod 2: (sisuliselt üheainsa paki kompileerimine. Kiire iseenesest, kuid keerulisema softi korral suht loterii kas õnnestub või mitte)
enne make'iga alustamist soovitaks teha
#make config ja vaadata kas tahaks midagi ebavajalikku 'buildist' välja jätta või äkki NONFREE komponendi juurde arvata
edasi
#make
#make install
#make reinstall (kui eelneva lõpus peaks tervitama veateade eksisteeriva vanema paki kohta)
6. Kuidas muuta terminali ja erinevate väljundite resolutsioone.
Spoiler
Et teada saada üldse millised graafikaväljundid on kättesaadavad ja kuidas need on süsteemis tähistatud
#dmesg | grep kern.vt.fb
tsitaat: |
info: [drm] - kern.vt.fb.modes.LVDS-1
info: [drm] - kern.vt.fb.modes.HDMI-A-1
info: [drm] - kern.vt.fb.modes.VGA-1
|
spikriks VT terminali manuaal https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=vt&sektion=4
Näide: soovid saada masina sisse-ehitatud ekraanile resolutsiooni 1366x768 ja HDMI väljundisse resolutsiooni 1920x1080 (TV), pead /boot/loader.conf’i või /etc/sysctl.conf'i (tehniliselt pole vahet kumba faili lisada, selguse mõttes kasuta ainult emba-kumba faili - endal selgem) lisama järgmised väärtused.
tsitaat: |
kern.vt.fb.modes.LVDS-1=”1366x768”
kern.vt.fb.modes.HDMI-A-1=”1920x1080”
#kern.vt.fb.modes.VGA-1=”0x0” #väldi sellist resolutsiooni definitsiooni. See ei blokeeri konkreetset väljundit vaid crashib süsteemi!!!
|
7. Kuidas vaadata temperatuure ilma GUI'ta.
Spoiler
sysctl interface.
#Sysctl -a | grep temperature
vastus tuleb midagi sarnast.
tsitaat: |
hw.acpi.thermal.tz0.temperature: 45.1C
dev.cpu.1.temperature: 47.2C
dev.cpu.2.temperature: 47.2C
|
seda sysctl'i on juba niipalju igalpool kasutatud, mis 'elukas' see selline on lõppude-lõpuks?
https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=sysctl&sektion=8&apropos=0&manpath=FreeBSD+11.0-RELEASE+and+Ports
Intel'i riistvara jaoks eksisteerib ipmitool
#pkg install ipmitool
#ipmitool sensor
8. Tahan värvilist shell'i nagu Linuxis
Spoiler
ma ei hakka teooriasse laskuma. CSH shelli jaoks kaks konfifaili ( .cshrc). Värviline prompt ja käskude autocomplete
EDIT: mõlemasse .cshrc faili võib lisada lisaks rea setenv CLICOLOR true
tavakasutaja jaoks (kustuta olemasoleva /home/kasutajanimi/.cshrc sisu ja asenda järgnevaga)
https://www.upload.ee/files/6934305/.cshrc.html
juurkasutajale (asenda /root/.cshrc sisu)
välja näeb (punane taust on sihilikuks visuaalseks hoiatuseks et tegu root-kasutajaga).
9. FreeBSD lihtne võrgu seadistamine ilma GUI'ta
Kui ei seadnud seda üles FreeBSD installeriga:ja ei huvita keerulisem konfiguratsioon (nt jail-konteinerites)
võrguseadmeid kontrollib /etc/rc.conf kuhu läheb relevantne informatsioon.
a la
tsitaat: |
ifconfig_em0="DHCP"
wlans_iwn0="wlan0"
ifconfig_wlan0="WPA DHCP country ee"
|
täpsem rc.conf dokumentatsioon https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?rc.conf(5)
FreeBSD võrgukaardid markeeritakse süsteemis erinevalt Linuxist draiverinime ja järjekorranumbriga.
em0 - Inteli võrgukaart, kui neid on süsteemis veel, siis need markeeritakse em1 em2 jne, aluseks MAC
iwn0 - Inteli dual-band wifi kaart
wifi vajab täiendavat seadistamist /etc/wpa_supplicant.conf'is
süntaks on lihtne ja kirjeldatud FreeBSD manuaalilehe alumises osas valmis näidetega
https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?wpa_supplicant.conf(5)
kui failid on redigeeritud, siis võrgu saab restartida
#service netif restart
---------------------------------------------------------------------
Update (17.01.19): Vahepeal on FreeBSD saanud mitu versiooniuuendust. Suurim muutus on see et alates 11.2-RELEASE versioonist on toetatud ka R9 uuemad AMD Radeon'id (teema loomise ajal olid toetatud Radeonid kuni HD6xxx ja osad HD7xxx pre-GCN kaardid). "Kapoti all" on muudatusi hulgim kuid KODI kasutajat ilmselt morjendab see enim.
Nvidia toetus on nagu ikka, läbi Nvidia enda binaardraiveri OK
Intel'i toes on muudatused,draivereid on 2 eri generatsiooni, drm-legacy-kmod ja uus drm-kmod. Toetatud on Inteli kiibid alates Calistoga'st, lõpetades Kaby Lake'iga. 2017/2018 aasta Inteli iGPU'd veel toetatud pole (võimalik et tugi on sees 13-CURRENT branch'is.
KODI versioon portides, hetkel saadaval Kodi v18 Leia versioon, peaks ilusasti kompileeruma.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Uhuu kirjutas: |
Muidu asjalik õpetus, kuid eelised Linuxi ees ei ole minu arvates päris põhjendatud. Näiteks systemd-d võrreldakse tagasihoidlikule kodukasutajale kuuraketiga (mille kasutamine ja vea diagnoosimine on minu arvates on kordades lihtsam klassikalistest init- skriptidest), kuid samas eeldatakse. et tohutu hulga tekstifailide ja käsurea käskude sisse toksimine on talle igati jõukohane.
|
95% systemd võimalustest tavakasutaja ei utiliseeri. Samas saab ta osa suuremast osast selle bugidest. Skriptide debugimine on ALATI lihtsam kui binaari bugimine, shell skriptidest närib power-user end läbi-reaalselt on sellega vaja tegemist teha kord 5a jooksul, systemd sortsu C koodist - bugi korral teed mida? - vaevalt.
Arvesta lisaks sellega et FreeBSD kasutab RC-init'it, mis on võimetelt ja disainilt erinev Linuxi SysV init'ist. Erinev shell (Csh "C-shell", mitte Bash) juba dikteerib erineva sisuga skriptid ja niipalju kui ma neid vaadanud olen, üldiselt ei ole neis midagi üleloomulikult keerulist. Ja on enamikus suht lühikesed. Sellist skriptisegadust nagu SysV init'iga kaasnes, ei ole.
Tohutu hulk tekstifaile? Reaalselt on neid näpuotsaga. Ca pool tosinat.
Konfifailid on paindlikumad misiganes graafilisest UI'st. Samuti ei nõua need x astmel n lisapakkide installimist. Piisab tekstiredaktorist konsoolil.
Uhuu kirjutas: |
Ka ei huvita tavakasutajat ilmselt kuhu paigutatakse programmifailid (süsteemi "puhtuse" huvides), kui paketihaldur kogu töö nagunii ära teeb. Pigem võrdleks NASA rakettidega failisüsteemi ZFS mille eeliseid vist nõudlikum kasutaja hinnata oskaks kuid see on ka Linuxile saadaval (ZFSOL).
|
See eeldab et konfiguratsiooniutiliidid teevad kõik töö kasutaja eest. Muidu on pakihalduri kaudu failide asukohtade leidmine reaalne PIIN, kuna iga distro topib need eri kohtadesse.
ZFS Linux vs ZFS FreeBSD:
*puuduvad NFSv4 acl'id, kogu majandus käib läbi DKMS'i, FreeBSD's on ZFS OS'i integraalne osa.
*Linux'is tekivad probleemid sageli peale kerneli upgrade'i, ZFS "käima saamiseks" tuleb eraldi käsitsi jännata (DKMS ei pruugi ZFS mooduleid automaatselt uuesti buildida).
*Paljud distrod (enimlevinuist Centos 7 näiteks) ei pruugi suuta bootida otse ZFS juurikasse).
*Linux'i ZFS'i iteratsioon raiskab veidi rohkem ruumi, võrreldes FreeBSD versiooniga.
*Kernel 2.6 (Centos6/RHEL6) konservatiivsed distrod võivad olla ZoL'il üldse ebastabiilsed.
*Linux'i iteratsiooni perf ja stabiilsus on üldiselt olnud kehvem.
*jne
Eks paistab, mis tulevik toob, FreeBSD migreerub samuti ZoL'ile, õigemini ZoL/ZoF'ile. Põhjuseks Illumose pidurdamine koodibaasi pull-requestide vastuvõtmisel, mis sundis peamisi arendusse panustajaid liikuma edasi ZoL'ile.
Uhuu kirjutas: |
Leian et Linuxi ja Windowsi ühte patta panemine ei ole vast ka päris kohane, kuna erinevused tulevad kohe välja ka hinnas ja privaatsusküsimustes.
|
Ee.. Linux'i platvormil juba toimib kasutajate kohta andmete kogumine, alates labastest asjadest nagu distribuutori "oma" otsingumootor Google'i baasil. Mõned distrod on juba üritanud Amazon'i vahendusel otsinguid teha ja kama müüa. Lisaks systemd, mis on sisuliselt Windows'i svchost.exe nimelise asja kloon. Vaba tarkvara, jah? Palju neid "silmapaare" on, kes miljoni LOCi suurust modulaarset monstrumit viitsivad rida-realt uurida. Suuremad turvaaugud leitakse analoogselt Windowsiga aasta(d) hiljem kui palgalised researcherid ükskord midagi leiavad. Devidel on komme kohelda bugreporte kui ärritust ja lihtsalt ignoda - parandage ise mu bugid või leidke tee nende ümber-suhtumine
FreeBSD's on ainus võimalus kasutajatelt infot saada (v.a ise oma Google konto syncimise kaudu Chrome'is vms) sysutils/bsdstats port. Või teema ja hääletus FBSD foorumis. FreeBSD Foundation kasutajatelt OSi kaudu infot ei kogu.
EDIT: proovisin sama asja teha Linuxis (Ubuntu 18.04.2). Veel hullem pita. Ca 5x enam edimist-jebimist, kusjuures systemd kaudu ei pruugi Kodi teenust eriti lihtsalt üles saadagi (mul läks pool päeva), sada võimalikku probleemi ronib pidevalt vahele, debug on aga porno kuna journalctl teatab ainult et kodi protsess suri maha. Ükski tutorial ei toimi 100% nagu kirjeldatud, kuna pingviinis on vahepeal sada asja muutunud. Kiireim meetod LibreElec aga tollel on omad piirangud.
|
|
Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
71 |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|