[mar6]

Tere, mul on mõned algelised küsimused uefi, gpt, mbr, bios kohta. Olen nende kokkusobivuse kohta internetist uurinud, aga küsin igaks juhuks üle, et kas olen ikka õigesti aru saanud.

1) Kui biosiga arvuti 8tb mbr kõvakettale windowsit installeerida, siis see pole võimalik vaid tuleb teha 4x 2TB partitsioonid ja neile saab igaühele eraldi os-i installida kui vaja ?

2) Uefiga emaplaati ja gpt-d on vaja siis kui näiteks tervele 3TB partitsioonile tahan os-i installida, millest muidugi enamus jääb tühjaks ?

3) Kui näiteks 4 tb ketas on biosi ja mbr arvutis jagatud kaheks partitsiooniks nii, et 50 GB os-ile ja ülejäänud videodele jne, siis see on võimalik, kuna see 2TB piirang kehtib ainult süsteemi partitsioonile?

[Märt.]

Väga mõtet pole ketast jupitada, GPT-d pole vaja karta. Sisult on sama ketas sinu jaoks kui MBR, i stallimine on lihtsalt veits teine, aga Rufusega teed täpselt vajaliku pulga ja tuld.

[SiMka]

Kas see 2TB piirang (windows) piirang polnud mitte seotud kuidagi väljalaskest (home, pro jne.. pole kindel)? RAM'ga näiteks ju on..

[Märt.]

[Dogbert]

1) Ei, UEFI-ta arvuti ei oska GPT kettalt bootida ja kui teed 2TB-st suuremale kettale MBR partitsioonitabeli, siis ainult seda 2TB ruumi kasutada saadki. Ülejäänud osa kettast jääb kasutamata. GPT-MBR hübriidkettaid reeglina aretada ei soovitata, need võivad hiljem tagumenti hammustama tulla.
2) UEFI-ga emaplaati on vaja siis, kui tahad GPT kettalt bootida midagi. Kui sul on UEFI-ta arvutis lisaks GPT kettale mõni muu ketas MBR partitsioonitabeliga, siis võid selle teha bootivaks ja Windowsi koos bootloaderiga selle peale paigaldada, suurem ketas jääb andmehoidlaks, millele Windows pärast bootimist juba kenasti terves ulatuses ligi pääseb. Linuxi puhul on veel lihtsam, seal on vaja ainult bootloader (GRUB2) MBR kettale paigaldada, süsteem ja sealhulgas boot-partitsioon või boot-kataloog süsteemipartitsioonil võib asuda juba GPT ketta peal.
3) Kui >2TB ketas on GPT partitsioonitabeliga, siis saad tema mahtu kasutada täies ulatuses, aga ilma UEFI-ta emaplaadilt ei saa sa seda bootida ja kui teed ta MBR partitsioonitabeliga, siis saad ta küll bootivaks, aga ketta osa, mis jääb 2TB piirist kaugemale, jääb tühjaks. Ei saa korraga hundid söönuks ja lambad samas terveks jääda.

Mul on endal kodune arvuti vana, ilma UEFI-ta. Windows koos oma bootloaderiga on 2TB ketta peal ja 4TB ketas on andmehoidlaks. Üks Linux on ka selle 4TB kettal. GRUB bootloader on 2TB kettal ja selle pealt tõmbab süsteemi käima.
Kui 4TB ketta ostsin, siis olin piirangust teadlik, aga tahtsin proovida erinevaid kombinatsioone - näiteks et kui bootloader paigaldada MBR kettale ja Windows GPT peale, et kas siis tõmbab käima. Vastus on - ei tõmba. Windowsi MBR bootloader ei tunne GPT ketast ära ja UEFI bootloader ei lähe loomulikult MBR-i pealt käima. Linuxiga sellist jampsi ei ole - bootloader on universaalne, oskab bootida mõlemat tüüpi ketastelt.
Kui ma õigesti mäletan, siis katsetasin ka sellist varianti, et panin Windowsi GPT kettale ja üritasin seda GRUB-ist bootida, aga ei õnnestunud... Windows pole nii paindlikuks disainitud.

[mar6]

[Vael]

[Dogbert]

Vael, seal on jutt küll UEFI-MBR bootimisest, aga ei ole sõnagi Windowsist - ehk teisiti öeldes, seal ei ole jutt Windowsi bootimisest, vaid bootimisest üldiselt. Näiteks Linuxi bootimisest.

Mina kirjutasin sellest, et MBR-bootloaderiga (õigemini MBR-firmware režiimis paigaldatud) Windowsi ei ole võimalik bootida GPT-ketta pealt, kui see MBR-ketta pealt GPT-ketta peale kupatada kõige täiega. Ja vastupidi - et UEFI bootloaderiga Windowsi (õigemini UEFI-firmware režiimis paigaldatud Windowsi) ei ole võimalik MBR-ketta pealt bootida.
Kogu jutu mõte oli selles, et Windowsil on kaks erinevat bootloaderit (õigemini firmwarest sõltuvat paigaldus- ja töörežiimi) - üks paigaldatakse MBR-tüüpi ketta puhul ja teine GPT-ketta puhul ning kumbki pole võimeline "vale" tüüpi kettalt midagi käima tõmbama. Versus Linuxi universaalne GRUB bootloader (ja kernel).

Pikemalt ja põhjalikumalt on sellest juttu siin: https://wiki.archlinux.org/index.php/Dual_boot_with_Windows#Windows_UEFI_vs_BIOS_limitations

[Longero]

[Dogbert]

Täpselt nii. Ja kui käivitad legacy modes, siis GPT-st ega UEFI bootimisest pole haisugi, tehakse MBR ketas ja legacy BIOS bootloader.
Ülalpool tsiteeritud Arch Linuxi wiki ütleb sama. Windows pole universaalne.

[Longero]

Puhtalt uudishimust. Kas seda proget "Paragon GPT Loader" https://www.paragon-software.com/technologies/components/gpt-loader/ on XP arvutil ohutu kasutada. Saan aru nii, et see on "draiveri moodi asi" mis annab XP'le GPT toe? Partitsioone sellega teha ei julgeks, aga kas see sobiks XP all andmekettalt lugemiseks/kirjutamiseks kui GPT pardid on juba Win7 all tehtud. Pole aru saanud kas see installitakse ainult OS'i või muudab see midagi juba olemasoleval GPT kettal samuti, sest kuidad muidu saadakse tugi üle 2TB. Pean silmas ainult andmekettaid mis on GPT.
Olen MBR kettaid siiamaani kasutanud andmeketastena. XP/7 multiboot puhul, nii vist kõige mõistlikum.

[Dogbert]

Kuna ma XP-d enam ammu otse riistvara peal ei kasuta, siis olen neist draiveritest vaid lugenud, kasutada pole olnud vajadust.
Kui vahel XP kasutamise vajadus tekib, siis virtuaalis on olemas, seal aga suurte ketaste otse ühendamise vajadus puudub ja võrguketastel piiranguid pole.

[aht0]

[friik1]

Sogan natuke vett ja närin tähti!
Kui saad kuskilt 4k sektoritega ketta (mida eriti saada pole, kõik on 512e), on maksimaalne ketta/partisiooni suurus 16TB.
Windows on võimeline bootima UEFI-MBR režiimis ja ka BIOS-GPT režiimis (kui algne bootloader on MBR kettal), kuid seda ei saa teostada standardse Setupiga, ainult offline servicing vahenditega ning pole nõrganärvilistele.