|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
Wreckie
HV kasutaja
liitunud: 09.06.2007
|
02.04.2016 18:21:05
|
|
|
| Sults kirjutas: |
| Wreckie kirjutas: |
| Efektiivsus ei sõltu ju tooraine energiasisaldusest.. |
Minu teada sõltub näiteks küttepuudega ahju kütmisel kasutegur otseselt sellest, millise kütteväärtusega on puud. |
Kas ikka sõltub? Ahju puhul näitab kasutegur seda, kui palju energiat saab kätte aine maksimaalsest teoreetilisest võimalikust energiast.
|
|
| Kommentaarid: 18 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
 |
raxz
HV Guru
liitunud: 27.07.2003
|
|
02.04.2016 18:23:16
|
|
|
| Sults kirjutas: |
| raxz kirjutas: |
| Sults kirjutas: |
| Wreckie kirjutas: |
| Efektiivsus ei sõltu ju tooraine energiasisaldusest.. |
Tõesti? Millel see väide põhineb?
Kas tõesti see, kui karjäärist veetakse kalluriga katlasse puhast sütt (süsinik) või siis pangetäis süsi iga kallurikoorma paekivi kohta, ei mõjuta efektiivsust?
Minu teada sõltub näiteks küttepuudega ahju kütmisel kasutegur otseselt sellest, millise kütteväärtusega on puud. |
Pigem sõltub sellest, kuidas sa selle välja kaevandatava energia ära kasutad.
Kui sa sütt põletad vaid elektri saamiseks, siis on kasutegur madal. Kui sa elektri tootmisel üle jäänud soojusenergiaga kütad linnaelanike keskküttesüsteeme, võib kasutegur olla isegi kordades suurem. |
Aga see, kas sa põletad paljast sütt või koos söealgetega peamiselt paekivi, sinu arvates efektiivsust üldse ei mõjuta?
Mitu J energiat kulub 1 Kg paekivi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra? Sinu ja Wreckie järgi ma saan aru, et null. Mina ei ole selliste väidetega nõus, sõimake mind trolliks või mitte! |
Kuule ära arvesta nüüd ainult ühte tegurit, kui teistelt nõuad absoluutselt kõikide tegurite arvestamist. Sa oled ikka täielik troll. See pole isegi mitte sõim vaid üks suur nali. Keegi ei ole öelnud, et paekivi ahju ajamine on kasulik. Sina aga kujutad ette, et meie seda ütlesime.
Aga sinu kahjuks eraldatakse enamasti kasutu kraam kütusest välja ning alles seejärel aetakse ahju. Isegi see eraldamine ja selle protsessi loomine on palju kasulikum, kui kasutu kraami põletamine. Sa ei peagi sellest aru saama, kuna sa ilmselt ei ole kunagi olnud seotud erinevate suurtööstuste automatiseerimisprotsessidega.
|
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
45 |
|
| tagasi üles |
|
|
Wreckie
HV kasutaja
liitunud: 09.06.2007
|
|
02.04.2016 18:24:55
|
|
|
| raxz kirjutas: |
| Sults kirjutas: |
| raxz kirjutas: |
| Sults kirjutas: |
| Wreckie kirjutas: |
| Efektiivsus ei sõltu ju tooraine energiasisaldusest.. |
Tõesti? Millel see väide põhineb?
Kas tõesti see, kui karjäärist veetakse kalluriga katlasse puhast sütt (süsinik) või siis pangetäis süsi iga kallurikoorma paekivi kohta, ei mõjuta efektiivsust?
Minu teada sõltub näiteks küttepuudega ahju kütmisel kasutegur otseselt sellest, millise kütteväärtusega on puud. |
Pigem sõltub sellest, kuidas sa selle välja kaevandatava energia ära kasutad.
Kui sa sütt põletad vaid elektri saamiseks, siis on kasutegur madal. Kui sa elektri tootmisel üle jäänud soojusenergiaga kütad linnaelanike keskküttesüsteeme, võib kasutegur olla isegi kordades suurem. |
Aga see, kas sa põletad paljast sütt või koos söealgetega peamiselt paekivi, sinu arvates efektiivsust üldse ei mõjuta?
Mitu J energiat kulub 1 Kg paekivi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra? Sinu ja Wreckie järgi ma saan aru, et null. Mina ei ole selliste väidetega nõus, sõimake mind trolliks või mitte! |
Kuule ära arvesta nüüd ainult ühte tegurit, kui teistelt nõuad absoluutselt kõikide tegurite arvestamist. Sa oled ikka täielik troll. See pole isegi mitte sõim vaid üks suur nali. Keegi ei ole öelnud, et paekivi ahju ajamine on kasulik. Sina aga kujutad ette, et meie seda ütlesime.
Aga sinu kahjuks eraldatakse enamasti kasutu kraam kütusest välja ning alles seejärel aetakse ahju. Isegi see eraldamine ja selle protsessi loomine on palju kasulikum, kui kasutu kraami põletamine. Sa ei peagi sellest aru saama, kuna sa ilmselt ei ole kunagi olnud seotud erinevate suurtööstuste automatiseerimisprotsessidega. |
Mis sa ikka viielisega vaidled  .
|
|
| Kommentaarid: 18 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.04.2016 20:54:32
|
|
|
| raxz kirjutas: |
Kuule ära arvesta nüüd ainult ühte tegurit, kui teistelt nõuad absoluutselt kõikide tegurite arvestamist. Sa oled ikka täielik troll. See pole isegi mitte sõim vaid üks suur nali. Keegi ei ole öelnud, et paekivi ahju ajamine on kasulik. Sina aga kujutad ette, et meie seda ütlesime.
Aga sinu kahjuks eraldatakse enamasti kasutu kraam kütusest välja ning alles seejärel aetakse ahju. Isegi see eraldamine ja selle protsessi loomine on palju kasulikum, kui kasutu kraami põletamine. Sa ei peagi sellest aru saama, kuna sa ilmselt ei ole kunagi olnud seotud erinevate suurtööstuste automatiseerimisprotsessidega. |
Ära valeta!
Ise oled täielik troll!
Mis aga põlevkivisse puutub, siis seda küll enne ahju ajamist rikastatakse (puhtad paetükid püütakse põlevkivist eraldada, samuti eriti madala kalorsusega põlevkivi, see protsess pole sugugi minu kahjuks vaid ikka kasuks, sest ka mina tarbin põlevkivielektrit), kuid see ei muuda põlevkivi olemust, mis ongi söega võrreldes piltlikult öeldes kõrge paekivisisaldusega süsi. See avaldub kõrgetes tuhamägedes, mis põlevkivikatlaid ümbritsevad - see on peamiselt ahjust läbi käinud paekivi ja muu mittepõlev ballast. Kõik need tuhamäed on olnud kuumutatud ahju töötemperatuurini, raisates selleks ahju efektiivsust.
See, milliste automatiseerimisprotsessidega ja milliste tööstustega ma olen kokku puutunud ja kuidas, ei puhu siin üldse pilli.
| Wreckie kirjutas: |
| Sults kirjutas: |
| Wreckie kirjutas: |
| Efektiivsus ei sõltu ju tooraine energiasisaldusest.. |
Minu teada sõltub näiteks küttepuudega ahju kütmisel kasutegur otseselt sellest, millise kütteväärtusega on puud. |
Kas ikka sõltub? Ahju puhul näitab kasutegur seda, kui palju energiat saab kätte aine maksimaalsest teoreetilisest võimalikust energiast. |
Ahju kasutegur näitab seda, kui suur osa küttekoldesse aetud primaarenergiast muutub kasulikuks energiaks. Kui seda ahju aetud primaarenergiat kasutatakse kasuliku soojuse (põlevkivielektrijaama puhul vee ja veeauru kuumutamine) asemel ballasti kuumutamiseks, siis sellevõrra kasutegur langeb.
Edit1: Rohelised näiteks väidavad, et põlevkivienergeetika kasutegur on 15...17%.
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/eesti-polevkivitoeoestuse-elutsuekli-analueues
| tsitaat: |
| Kogu põlevkivienergeetilise tsükli kasuteguriks on 15-17%. Arvutustes on arvestatud kaevandmiskadusid, nende hulgas ka asjaolu, et pool põlevkivist jääb maa alla kaevanduskäikude toeseks, rikastamiskadusid, jaamade omatarvet ja energiatranspordikulutusi |
Vaat sellest kasutegurist tuleks lähtuda elektriauto tegeliku kasuteguri leidmisel korrutades seda laadimise, omatarbe, isetühjenemise ja mootorite jms (sh kulu mugavusvarustusele) teguritega.
Edit2: veel üks allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/kaval-rebane-ja-polevkivi-ehk-kuidas-saastlikumalt-elektrit-toota?id=47447339
| tsitaat: |
| Liitris bensiinis leiduvast keemilisest energiast suudame kasulikuks tööks muuta vaevalt kolmandiku, ülejäänu eraldub soojusena. Põlevkivienergeetika kasutegur on sellest veelgi madalam − kui arvestada ka kaevandamisel kulutatud energiat, jõuab kilogrammis põlevkivis leiduvast energiast Eesti kodudesse vaevalt üks kümnendik. |
Edit3: veel üks allikas: http://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/17/polevkivienergeetika-kaitseks
| tsitaat: |
Suure kao tõttu jõuab praegu tarbijani 14% potentsiaalsest maapõues peituvast energiast. Seda pannakse pahaks. Miks ja kuhu kaob põlevkivi energia? Keskmiselt 40% põlevkivi potentsiaalsest energiast jääb kaevandamisel väljamata.
Kui arvutaksime põlevkivienergeetika kasuteguri ainult kaevanduste toodangu suhtes, saaksime 24%. See on madalam kui gaasi- ja õliküttel töötavatel elektrijaamadel. Sest gaas ja õli on palju kõrgema kvaliteediga energiakandurid |
See kinnitab ka minu väidet, et kasutegur sõltub kütusest.
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
02.04.2016 21:14:54
|
|
|
Põlevkivist elektrini arvutad kõik kaod sisse. Kaevandamine kaasaarvatud. See, et kütus on tootmisjaama kõrval maasees muudab ta kuidagi äärmiselt ebaefektiivseks? See võrrandi osa ununes? Lisaks, avatud energiaturul võib hetkeline tootmine paikneda hoopis Soome tuumajaamas või kus iganes.
Naftast bensiinile samas on lõpptoodang ilma igasuguse energiakuluta?
:/
|
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
|
02.04.2016 21:43:10
|
|
|
Kõige tipuks toidad selle nafta tarbimisega idanaabrist agressorit(Soojendad madu rinnal), põlevkivitoodang vähemasti kodumaine  .
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
raxz
HV Guru
liitunud: 27.07.2003
|
|
02.04.2016 21:46:31
|
|
|
anubis, kuidas sa aru ei saa? Elekter on paha, bensiin ja diisel on hea. 1L mootoriga Mazda 3 ei ole kuidagi kehvem kui 3+L turbotatud luksauto, mis maksab 5 korda rohkem.
Ma ei tea veel mis Sultan tuumajaamast arvab. Me võiks endale ühe ehitada.
|
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
45 |
|
| tagasi üles |
|
|
inca
HV Guru
liitunud: 02.06.2003
|
|
02.04.2016 21:56:41
|
|
|
| tsitaat: |
| Me peaks endale ühe ehitama. |
_________________
KASS |
|
| Kommentaarid: 165 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
154 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
02.04.2016 21:58:54
|
|
|
| inca kirjutas: |
| tsitaat: |
| Me peaks endale ühe ehitama. |
|
Esimene partii insenere on samuti juba imporditud...
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 223 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
192 |
|
| tagasi üles |
|
|
inca
HV Guru
liitunud: 02.06.2003
|
|
02.04.2016 22:01:23
|
|
|
| Etz kirjutas: |
| inca kirjutas: |
| tsitaat: |
| Me peaks endale ühe ehitama. |
|
Esimene partii insenere on samuti juba imporditud... |
Mis...
Mehed Hitachist kohvriga toovad ja pärast ise hooldavad ka. Pappi ainult njetu. Lisaks on meil siin ka "demokraatia", nii et...
_________________
KASS |
|
| Kommentaarid: 165 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
154 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.04.2016 22:55:35
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Põlevkivist elektrini arvutad kõik kaod sisse. Kaevandamine kaasaarvatud. See, et kütus on tootmisjaama kõrval maasees muudab ta kuidagi äärmiselt ebaefektiivseks? See võrrandi osa ununes? Lisaks, avatud energiaturul võib hetkeline tootmine paikneda hoopis Soome tuumajaamas või kus iganes.
Naftast bensiinile samas on lõpptoodang ilma igasuguse energiakuluta?
:/ |
Mis ununenud võrrandiosast on jutt? Kus sul see kütus tootmisjaama kõrval maa sees on? Põlevkivi veetakse räigete kalluritega ikka eemalt kaevandustest. Ja lausa rongidega. Kalluri kütusekulu on vast 25 l kilomeetrile.
Arvestama peabki kõiki kulusid. Ja reaalset tarbimist Eestis, mitte hüpoteetilist kõige efektiivsemat tootmisviisi kuskil maailmanurgas. Mõnel pool võib naftat ka otse loodusest ämbriga ammutada, selle järgi ei maksa veel hinnata Eesti kütusehinda.
Naftast bensiini tootmisel kulub kuni 16% energiat. 1 barrelist (42 gallonit) saab 45 gallonit bensiini (näed, isegi rohkem, kui toorainet!). Nafta transpordiks kulub suhteliselt väike osa, kuskil 10% ringis. Tankerid ja torujuhtmed on väga efektiivsed. Naftat pumbatakse elektrimootoriga, see aga on teadupoolest väga kõrge efektiivsusega. Mul on odavam pumbata oma kastmisvesi elektripumba abil kraavist kui kasutada tsentraalset vett. Nafta energiasisalduse kõrval on selle maa seest välja pumpamise energiakulu tühine (1%?).
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
inca
HV Guru
liitunud: 02.06.2003
|
|
02.04.2016 23:00:50
|
|
|
Vabandust. Toshiba, mitte Hitachi.
_________________
KASS |
|
| Kommentaarid: 165 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
154 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
02.04.2016 23:06:52
|
|
|
http://gatewayev.org/how-much-electricity-is-used-refine-a-gallon-of-gasoline
6kwh kulub seega ainuüksi 3,7L bensiini tuletamisele dinosaurusemahlast [hetkest kui ta tehasesse jõuab]. Sellest tuletisest toodab auto maksimaalselt 35% efektiivseks töötegemiseks.
Põlevkivi peab kui pika tee sõitma Eestis? Bensiin tuleb heal juhul Põhjamerest.
Lisame siia veel transpordi (kus jällegi, sisepõlemismootorid oma kehva kasuteguriga keskmist alla tõmbavad).
|
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.04.2016 23:27:22
|
|
|
| anubis kirjutas: |
http://gatewayev.org/how-much-electricity-is-used-refine-a-gallon-of-gasoline
6kwh kulub seega ainuüksi 3,7L bensiini tuletamisele dinosaurusemahlast. Sellest tulemisest toodab auto maksimaalselt 35% efektiivseks töötegemiseks.
Põlevkivi peab kui pika tee sõitma Eestis? Bensiin tuleb heal juhul Põhjamerest.
Lisame siia veel transpordi (kus jällegi, sisepõlemismootorid oma kehva kasuteguriga keskmist alla tõmbavad). |
See 3,785411784 liitrit dinosaurusemahlast valmistatud bensiini sisaldab 35.96 kWh energiat. Selle tootmiseks kulutatud 6 kWh on 16,7%.
See maksimaalselt 35% kulub auto liikumapanemiseks. Aga ülejäänust kasutatakse küllaltki suur osa jaheda ilmaga ära salongi soojendamiseks, milleks elektritaburetid peavad kasutama ka seda 10% pistikusse jõudnud elektrist veel vaid 85% kasuteguriga akusse topitud energiat (seega aku laadimise kasutegur on u sama mis naftast bensu tootmise kasutegur). Mille ülejääki siis elektrimootorid 90+% efektiivsusega auto liikumiseks saavad kasutada.
Põlevkivi energasisaldus on mitu korda madalam nafta energiasisaldusest, põlevkivi transport on tonnkilomeetri kohta kümneid kordi kulukam kui naftatransport. See nivelleerib selle vahemaade erinevuse kenasti ära.
Bensiini hinnas 5c/kWh sisaldub juba täielikult kogu energiakulu, mis on nafta pumpamise, transportimise, bensiini tootmise, transportimise, ladustamise, laialijaotuse ning müügi peale tehtud.
viimati muutis Sults 02.04.2016 23:27:55, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
02.04.2016 23:27:34
|
|
|
Elektrit ei toodeta ainult põlevkivist.. Juba eelnevalt sai mainitud ja ma eeldan, et sa ise ka tead seda.
See oli minupoolt ainult üks näide. Puhast bensiini saab samas ainult naftast. Kui me hakkame rääkima E85 jt siis langeb efektiivsus märgatavalt (tulenevalt tootmise energiakulust).
viimati muutis anubis 02.04.2016 23:29:34, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.04.2016 23:45:32
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Elektrit ei toodeta ainult põlevkivist.. Juba eelnevalt sai mainitud ja ma eeldan, et sa ise ka tead seda.
See oli minupoolt ainult üks näide. Puhast bensiini saab samas ainult naftast. |
Mida iganes, see kümmekond protsenti, mis elektrist toodetakse veel vähemefektiivsemal meetodil, ei muuda pilti elektri jaoks katastroofiliselt hullemaks.
Mis puutub sisepõlemismootorite kütust, siis selleks sobivad ka muud vedelikud ja gaasid, mis pole valmistatud naftast. Näiteks alkohol, biogaas, taimeõli, puugaas jne. Häda on selles, et nende tootmise energeetiline efektiivsus on madalam kui naftast bensiini või diisli tootmisel. Sama moodi nagu elektriautol. Ja madala efektiivsusega protsessid ei suuda ilma dotatsioonita kõrgema efektiivsusega protsessiga konkureerida.
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
02.04.2016 23:50:16
|
|
|
Milleks meile auto, mu hobune sööb rohtu ja sõidab igalpool.
Milleks meile aurulaev, nägu tahmane ja müra palju. Purjed on paremad.
Milleks meile kanalisatsioon, vesi peseb tänava puhtaks.
Milleks meile reaktivlennukid, propeller on parem.
Jne.
|
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.04.2016 23:54:20
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Milleks meile auto, mu hobune sööb rohtu ja sõidab igalpool.
Milleks meile aurulaev, nägu tahmane ja müra palju. Purjed on paremad.
Milleks meile kanalisatsioon, vesi peseb tänava puhtaks.
Milleks meile reaktivlennukid, propeller on parem.
Jne. |
Paraku on auto tarbetranspordivahendina energeetiliselt efektiivsem kui hobune.
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
jaank
HV veteran
liitunud: 14.01.2007
|
|
02.04.2016 23:56:15
|
|
|
| Palun tõestust. Kõik elavad olendid kipuvad uskumatult efektiivsed.
|
|
| Kommentaarid: 61 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
55 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
03.04.2016 00:00:20
|
|
|
No tõesta ise! Võta endale hobune ja tee aasta jooksul kõik oma igapäevased tarbesõidud auto asemel hobusega!
Hobune ise bioloogilise olevusena võib ju olla suhteliselt efektiivne, kuid tarbetranspordiks on teda ikka väga kulukas pidada.
viimati muutis Sults 03.04.2016 00:00:43, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
jaank
HV veteran
liitunud: 14.01.2007
|
|
03.04.2016 00:00:35
|
|
|
| Kui nüüd puhtalt tarbitavat energiakulu mõõta siis kindlasti mitte.
|
|
| Kommentaarid: 61 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
55 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
03.04.2016 02:05:53
|
|
|
| jaank kirjutas: |
| Kui nüüd puhtalt tarbitavat energiakulu mõõta siis kindlasti mitte. |
No oleneb, kuidas sa seda mõõdad. Kui arvestad sisse ka selle pindala päikseenergia, millel peab kasvama hobusele vajalik rohi ja kaer, siis tuleb ikka päris-päris kulukas. Maakera ei kannataks muideks välja seda, kui hetkel kõik olemasolevad autod oleks asendatud hobustega. Rääkimata siis hobujõud vs hobujõud asendusest.
Meie peres on hobused olnud. Aasta peale tuli hobusele u 20 km kasulikku liikumist (vankri vedamine, looreha vedamine, vagude muldamine), lisaks ehk veel 20 km kohustuslikku looma liikuma laskmist (ratsutama viimine, koplisse viimine ja toomine). Arvestades seda kaerakogust ja heinakogust, mis ta selle kasuliku 20 km kohta ära sõi.... Energeetiline katastroof!
Tegin jämeda energiaarvestuse ka. Hobuse kohta läks keskmiselt 10 kg heina ja üle 300g kaeru ööpäevas (pluss leib, juurikad (porgandid, poolsuhkrupeet jne) ja suvisel ajal koplis söödud rohi, mille kogust ma ei oska tagantjärele hinnata). See teeb u 20 kWh heinas ja üle 1 kWh kaeras ööpäevas. Aasta peale kokku siis üle 7665 kWh energiat (siia ei ole arvestatud heina tegemiseks ning kaera kasvatamiseks ja koristamiseks tehtud energiakulu). 20 kasuliku km peale arvestatuna teeb see tublisti üle 380 kWh kilomeetri kohta!
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
03.04.2016 10:37:27
|
|
|
Hobuse energiavajadused saab katta 100% iseseisvalt, vajaduse ja huvi korral. Lisaks taaskord see fakt, et energiatootmine toimub tarbimiskoha kõrval. (kas sa maksad rohule kasvamise eest?)
Sama kehtib ka elektriautole.
Näide:
http://www.suntrol-portal.com/en/page/sutlepa-paikeseelektrijaam
17836,76 kWh kogutoodang 26ndast Juunist 2014. Keskmiselt seega, iga päeva kohta viimase kahe aasta jooksul, 26,78kwh toodangut. Ülejääk müüakse elektrivõrku, seda saab pimedamal ajal "järgi" kasutada.
Kui autot peab laadima, Model S 85'e näitel, korra nädalas 100kwh, siis katab päiksepaneel koguvajaduse.
25 aasta peale on tootja garanteerinud, et paneelide tootlikkus ei lange alla 80% alginstallatsiooni hetkest [ja ka peale 25 aastat toodavad edasi, kuna puuduvad liikuvad osad siis kui midagi peale ei pilla või vesi sisse ei pääse jääbki tööle]. Seega [arvestame praegu, meelerahu huvides], et vähemalt 25ks aastaks on laadimismured unustatud. Kõik eeldab küll alginvesteeringut, mis samas, praegustel andmetel, on üsna lühikese tasuvusajaga.
http://arileht.delfi.ee/archive/video-vormsi-kooli-paikesepaneelide-tasuvusaeg-jaab-alla-kumnendi?id=67085746
http://jarvateataja.postimees.ee/2875473/paike-taidab-paikesepaneelide-omaniku-rahakotti
|
|
| Kommentaarid: 317 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
271 |
|
| tagasi üles |
|
|
Chaza!
Kreisi kasutaja
liitunud: 18.07.2006
|
|
03.04.2016 11:16:38
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Ühes liitris bensiinis on 34.2MJ energiat.
Ühes kilovatt-tunnis on 3.6MJ energiat.
Tesla Model S aku on praeguse näite puhul 85kwh, ehk siis 306MJ mahutavusega. Sõiduulatus sellega tehaseandmetel 426km (saab nii rohkem kui ka vähem, vastavalt jala raskusele). Seega 100km läbimiseks kulutab ta tehaseandmetel 71,8MJ energiat.
Minu praegune Seat Leon ST bensupaak on 50L, ehk siis 1710MJ mahutavusega. Sõiduulatus on sellega reaalselt 720km. Seega 100km läbimiseks kulutab ta reaalselt 237,5MJ energiat.
Bensiiniekvivalent oleks seega Teslal 2,1L/100km.
Bensiinikulu on 6,9L/100km.
Mina maksin eelmisel kuul kwh eest 9,3 senti, Model S 85 täislaadimiseks kulub ütleme halval juhul 100kwh jagu - seega siis €9.
Täispaagi eest maksin eile €47,75.
Ma ei näe elekriautol ühtegi probleemi, juhul kui tema soetushind on sama mis bensiinimootoriga autol. Ausalt, ei näe. |
Sults - Tavatarbija jaoks pole ju tootmisprotsessi kadudel ja muul teemal olulist vahel. Tavatarbija peab lähtuma ikka enda rahakotist. Seega minu arvates anubise arvutus on tavatarbijale küll täitsa ok.
Kui suuremas pildis vaadata, et mis ressurssi oleks mõistlik kasutada, siis peaks arutama, mida ja kuidas tootes oleks kõige ökonoomsem.
_________________
Linux - Future
"Those Who Sacrifice Liberty For Security Deserve Neither." - Benjamin Franklin
1984 was not supposed to be instruction manual |
|
| Kommentaarid: 58 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
