[asdfghjkl]

Olen kasutanud digifotokat Canon Powershot G1 X umbes poolteist aastat ja soovin jagada teistega oma muljeid. Kirjutan kõigepealt sellest, miks ma üldse G1 X ostsin, siis sellest, mil määral ta mu ootustele vastas, ning lõpuks võtan kokku head ja halvad omadused.

Minu eelmine fotoaparaat oli Canon Powershot A620. See töötas laitmatult ja on ka praegu täiuslikus töökorras, kui keegi tahab. Välja vahetasin ma ta üksnes sellepärast, et minu nõudmised pildikvaliteedile suurenesid. Nimelt tegime ühe seltskonnaga stuudioportreid ja mul kippusid need ikka vägisi liiga udused tulema. Õpetaja selgitas, et kompaktkaameraga ei saagi paremaid pilte teha – see on füüsiliselt võimatu, sest kompaktkaamera sensor on nii väike, et valgustundlikud elemendid paiknevad seal nii tihedalt, et valguslaine ei suuda nende peale piisavalt teravat pilti joonistada. Ainuke võimalus teravamaid fotosid saada on hankida fotokas, millel on suurem sensor.

Tõepoolest, kompaktkaameratel on sensori pikem mõõde 7 ja 9 mm vahel, peegel- ja hübriidkaameratel vähemalt 2 korda suurem. Põhjus, miks kompaktkaamerate sensorid nii väikesed on, on selles, et kui sensor on suurem, peab objektiiv olema pikem, mistõttu väikeste mõõtmetega fotokale ei ole füüsiliselt võimalik suurt sensorit panna.

Paraku on minu jaoks tähtis, et fotoaparaat oleks nii väike, et teda oleks mugav kaasas kanda. A620 oli selles suhtes enam-vähem maksimaalse vastuvõetava suurusega. Kuna aga, nagu öeldud, mul oli tekkinud tahtmine saada parema kvaliteediga fotosid kui väike sensor (7.18 x 5.32 mm) võimaldas, ei jäänud muud üle kui leppida fotoka suuremate mõõtmetega.
Hakkasin siis otsima hübriidkaamerat, millel oleks pööratav ekraan, võimalikult väikesed mõõtmed ning soovitavalt võimalikult palju optilist suumi, särikahvel (mida A620'l ei ole), HDR jms. Otsides leidsin oma meeldivaks üllatuseks, et on olemas ka suure sensoriga kompaktkaamera – Canon Powershot G1X. Sensori mõõtmed on tal 18.7 x 14 mm. Fotokas ise on umbes kaks korda suurem kui A620, kuid umbes kaks korda väiksem kui parim vastuvõetava hinnaga hübriidkaamera, mille ma olin leidnud.
Võib-olla on praegu ka teisi suure sensoriga kompaktkaameraid, aga üle-eemisel aastal tagasi oli G1X ainuke, mille mina leida Suutsin ja mida siin müüdi. Nii oligi valik tehtud – parem pildikvaliteet ilma et oleks vaja fotokat kotiga seljas tassida. Hind oli küll üle 600 euro, aga mul õnnestus saada veerandi võrra odavamalt ja see oli napilt minule vastuvõetavates piirides.


G1X õigustas mu ootusi täielikult. Pildid tulid vapustavalt detailsed võrreldes sellega, millega seni harjunud olin. Mõistagi on Facebookis vaadatavatele fotodele täiesti piisav ka rinnataskusse mahtuva fotoka kvaliteet, aga mina, nagu öeldud, soovisin enamat, ja selle ma ka sain. Lisaks kvaliteetfotode tegemise võimalusele annab suurem detailsus sisuliselt suumi juurde. See tähendab, et kaugel asuva objekti pildilesaamiseks võin ma pildistada üsna suurt ala ja pärast tarkvaraga väikese tüki välja lõigata, ning saan ikka pildi, mis on arvutiekraanilt vaatamiseks piisavalt terav. Suure suumiga on pealegi raskem õigele asjale pihta saada, eriti kui pildistatav objekt liigub.
Aga isegi ilma mingi trikitamiseta on üritustel minu G1X-ga ja teiste kompaktkaameratega tehtud piltide kvaliteedivahe tohutu. Samuti tunduvad minu enda vanad A620'ga tehtud fotod kehvadena võrreldes nendega, mida praegu G1X'ga teen.
Õnneks on mälukaardimahud praeguseks nii palju kasvanud, et 32 GB kaart on täiesti mõistliku hinnaga. Sellele mahub G1X parima võimaliku kvaliteediga fotosid üle 8000. (Kui raw'na salvestada, siis vist umbes 20 korda vähem, aga ma ei ole viitsinud raw'ga jännata, sest isegi jpg'na salvestatutest saab PhotoScape'iga pildid, mis on igati näitamiskõlblikud.)
Muide, seeriavõtet saab G1X'ga teha lõpmatuseni. Mul ei ole veel kordagi juhtunud, et kaardile kirjutamise aeglus probleemiks muutuks.

Nagu ma juba enne G1X ostmist lugesin, tuleb suhteliselt väikeses korpuses oleva suure sensori eest maksta seda hinda, et väga lähedalt pildistada ei saa. Maksimaalne kaugus, millelt G1X fokuseerida suudab, on 20 cm. Automaatfookus ei tööta, kui vahemaa on alla 90 cm. Manuaalfookus on siiski üsna mugavalt käsitsetav ja suuremat minimaalset pildistamiskaugust kompenseerib parem pildikvaliteet. (S.t. 5 cm kauguselt pildistamise asemel pildistad 20 cm kauguselt ja lõikad pildist vajaliku tüki välja, saades kokkuvõttes sama hea tulemuse.) Ehkki ma pildistan enamasti kaugelt, olen teinud G1X'ga ka väga korralikke makrovõtteid. Alguses on ainult tüütu, et pead meeles pidama, et lähemalt kui 90 cm pildistades tuleb manuaalfookust kasutada.
G1X puudusena on välja toodud ka see, et fokuseerimine käib väga aeglaselt. See võib ju nii olla, aga häirivat viivitust olen ma märganud ainult välguga pildistades, ja välguga tehakse enamasti ikka selliseid pilte, kus objekt ei kao kiiresti ära.

Suurema sensori omaduseks on ka väiksem fookussügavus, s.t. osa pildist võib tulla terav ja osa udune. See on mõne jaoks eelis ja mõne jaoks puudus. Oma eelmiste fotokatega, millel olid väikesed sensorid, olin ma väga rahul sellega, et ma ei pidanud kunagi pildi teravustamise peale mõtlema, vaid alati oli kogu pilt terav. Ma ei tundnud vähimatki soovi teha kunstipäraseid fotosid, kus objekt on terav ja taust udune. G1X osutus selles suhtes ideaalseks, et ilusaid uduse taustaga pilte saab teha küll, kuid seda, et osa pildist jääb soovimatult uduseks, ei mäletagi et oleks kunagi juhtunud.

Suureks üllatuseks oli mulle G1X video kvaliteet. Ma ei ole mingi videofänn, aga niisama huvi pärast katsetades selgus, et mõnekümne meetri kauguselt 4x suumiga käest filmides saab täiesti korraliku pildi ja heliga video.


Üks vaimustav asi G1X juures on see, et välku saab täielikult ära keelata. Eelmiste fotokatega oli mul sagedaseks probleemiks see, et ma lülitasin menüüst välgu välja, tegin paar pilti, lülitasin fotoka välja, siis nägin järgmist asja, mida pildistada, lülitasin fotoka sisse, ning ta, raibe, ei jätnud meelde, et välk on välja lülitatud, vaid tegi ikka välgu ja rikkus pildi ära. Mind ajas see vahel lausa mõrtsukaraevu. Sellepärast tahaksin ma kallistada ja õhku loopida Canoni firma konstruktoreid, kes on mõelnud välja sellise kavala asja, et G1X'l käib välklamp füüsiliselt sisse ja välja. Korpuse peal on mehaaniline lüliti, mida liigutades hüppab välklamp korpusest välja. Näpuga vajutades läheb välklamp jälle korpuse sisse. Kui välklamp on korpuse sisse vajutatud, siis toimub pildistamine alati ilma välguta. Ainult siis, kui välklamp on välja võetud, valitakse välguga või välguta pildistamine vastavalt sellele, mille kasutaja menüüst valinud on. See on lihtsalt vaimustav.

Välguga on seotud ka üks probleem, mida mul teiste fotokatega ette tulnud ei ole. Nimelt kui pildistada G1X'ga kehvas valguses niimoodi, et välklamp on välja võetud ja menüüst on valitud automaatne välgu valimine, siis oleks normaalne, et aparaat teeb pildi välguga. Selle asemel pildistab ta pahatihti ilma välguta ja pilt tuleb lubamatult teraline. Vea põhjuseks oletan seda, et automaatvälgu algoritmis on mingi viga, mille tõttu ISO lüüakse lakke, selle asemel et välku kasutada. ISO maksimumi saab küll menüüst piirata, aga ainult 400-ni ja pealegi on sellel jälle oma puudused. Igaks juhuks teen kehvas valguses võimaluse korral alati ühe pildi välguga ja teise ilma.


Mulle meeldib väga särikahvel, mis teeb pildi kolmekordselt: ühe nagu peab, teise natuke tumedama ja kolmanda natuke heledama. See kompenseerib väga hästi seda, et automaatsäri on vahel ebatäpne. Ja kui selgub, et pildid tulevad ikkagi liiga tumedad või heledad, saab spetsiaalse rattakesega säri sundkorras +/– 1/3 kaupa muuta. Kuna niimoodi saab piltide heleduse piisavalt hästi paika, ei viitsi ma peaaegu kunagi ise ava ja säriaja määramisega jännata.
Särikahvel ei ole muidugi G1X omapära, aga minu jaoks oli see uus asi.

HDR oli pettumus, aga ma saan väga hästi aru, et see ei ole aparaadi viga, vaid õiget HDR-fotot tuleks teha statiivi pealt. Kui fotokat hoidev käsi lihtsalt mingi asja vastu toetada, on värinat ilmselt ikkagi nii palju, et korralikku HDR-fotot ei saa.

Muide, G1X'l on ka spetsiaalne režiim, mis on mõeldud võimaldama pimedas käest pildistamist. See käib nii, et tehakse 3 eri fotot (mingi särikahvlist erineva süsteemiga) ja pannakse kokku. See õigustab ennast siis, kui on vaja mingi asi jäädvustada ja kvaliteet ei ole väga tähtis, aga ilusat fotot sellega ei saa. Enamasti on parem kasutada välklampi ja leppida sellega, et mõned kohad on ülevalgustatud.


Lõpetuseks paar G1X pisipuudust:
1. Aku indikaator ei ole hea. Kui see näitab, et aku on tühjeneMAS, siis tähendab see tegelikult, et aparaat võib järgmisel hetkel pildistamast keelduda. Soovitan kindlasti enne igat tähtsat pildistamaminekut aku täis laadida (mis käib õnneks kiiresti) või tagavaraaku hankida.
2. Päästikunupp on halvasti tehtud. See nõks, mida sõrm tundma peaks, on praktiliselt olematu, nii et poole peale vajutamine ja hoidmine hakkab õnnestuma alles pikaajalise harjutamise järel.
3. Korpuse tagaküljel on palju nuppe, nende seas paar tükki, mida tegelikult vaja ei oleks ja kuhu vahel sõrm kogemata peale läheb. Aga eks see ole kõikide uuema aja fotokate probleem.


Kokkuvõttes on G1X peamised head omadused:
1) kompaktkaamera kohta rabavalt hea pildikvaliteet;
2) pööratav ekraan;
3) välklambi saab mehaaniliselt välja lülitada.

Ja peamised halvad omadused on:
1) väheses valguses suurendab aparaat sageli ebamõistlikult ISO, selle asemel et välku kasutada;
2) kaugusel alla 90 cm tuleb kasutada manuaalfookust;
3) aparaat on mugavaks kaasaskandmiseks pisut liiga suur.

Head omadused kaaluvad halvad omadused kuhjaga üle.

[ThedEviL]

[masterx]

Päris huvitav lugemine. Oleks võinud mõne pildi ka lisada

[Tanel]

asdfghjkl, tänud ülevaate eest.
Palun jälgi edaspidi HV avalehte silmas pidades, et oleks vähemalt üks tootepilt ning bbkood poleks keelatud.
Muutsin ülevaate esimest osa HV avalehele sobivamaks, ära seda palun enam muuda.

[asdfghjkl]

Siin on fotosid.


Lähedalt manuaalfookusega, töötlemata:



See on üks nendest piltidest, kus klõpsutasin suvaliselt rahvamassi ja siis vaatasin kodus, kas jäi midagi ilusat peale. Pildil kujutatud inimene asus mitmekümne meetri kaugusel:



Laulupeol õnnestus helikopterist selline pilt teha:



Järgnevad neli fotot on tehtud enam-vähem samal ajal enam-vähem samas kohas, kõik töötlemata.

Handheld NightScene:


Auto:


Välguga:


Välguga kaugemalt:



Järgmised on samuti töötlemata, v.a. see, kus on linnupesa.





See on tehtud mitmekümne meetri kauguselt, vist isegi digisuumiga:


See on tehtud läbi aknaklaasi:

[pacho]

Huvitav oleks paari RAW faili näha.

[asdfghjkl]

Siin on G1X-ga tehtud raw'd:

[urmas1]

Põhjalik ülevaade: http://www.dpreview.com/reviews/canong1x
2013a. maksis see kaamera ca.600EUR.
Sensor võib suur olla, aga küljes olev objektiiv on rämps ja vahetada seda ei saa. Autofookus on uimane, hind on kallis.
Ma soovitaksin, kui pildikvaliteet tähtis on ja odavamalt: https://www.klick.ee/olympus-pen-e-pl6-14-42-rii.html
Stuudiofotode ja portreede tegemiseks ostad sellele mõne valgusjõulise 45-50mm fiks objektiivi. nt:
https://www.photopoint.ee/objektiivid/2085-mzuiko-digital-45mm-f-18-objektiiv-must
Täiskaadriga arvestades on see 90mm portreeobjektiiv F1,8.
Ja pildikvaliteet praeguse saastoptikaga seebikarbiga ja valgusjõulise fiksobjektiiviga tehtu vahel on nagu öö ja päev.
Canoni G1X täiskaadriga arvestades 28-112mm F2.8-5.8 lens, mis portreefotosi sa sellise objektiiviga teed? Täiskaadriga arvestades 90mm peal on tal F4-4,5
Lihtsalt klõpsimiseks ei pea ostma 600 Eurost kaamerat, sobib ilusti ka max 200 Eurone!
Eelmine PowerShot A620 oli lihtsalt iidamast-aadamast 10a vana kaamera ja kõige odavam odav A seeria. PowerShot korralikumad odavseeria kaamerad on S seeria omad. PowerShot S seerial annab kõike manuaalselt muuta: nii välku välja lülitada, ava ja säriajaprioriteedid, manuaalne Iso, täismanuaalne režiim jne...
Oleks võinud enne ostmist õpetajalt nõu küsida.

[asdfghjkl]

> http://www.dpreview.com/reviews/canong1x

Sul paistab olevat ettekujutus, et ma ei uurinud enne ostmist läbi nii palju infot kui vähegi leida suutsin.

Või arvad sa, et selle foorumi lugejad ei oska Google'it kasutada?

See, kui internetis leidub artikkel, mille autor on minust erineval arvamusel, ei häiri mind mitte üks põrm. Minu kirjutis oli mõeldud neile, keda lisaks võrgus rikkalikult leiduvatele tehnilistele andmetele ja laboritestidele huvitavad ka tavalise harrastuspildistaja kogemused G1X kasutamisel elulistes olukordades.


> Sensor võib suur olla, aga küljes olev objektiiv on rämps

Kui kunagi tuleb aeg, kus G1X mulle liiga kehvaks jääb, siis tõenäoliselt hakkangi pöörama põhitähelepanu just objektiivide headusele. Praegu aga ei ole ma G1X võimalusi veel kaugeltki ammendanud. Oma fotostuudiot ma vaevalt et niipea avan. Küll aga olen teinud tavalisest kompaktkaamerast suure hüppe edasi.


> Autofookus on uimane

Jah, ma lugesin juba enne ostmist virinaid G1X autofookuse aegluse üle, aga selgus, et see ei ole nii aeglane, et mind häiriks või et kunagi oleks mõni oluline moment kaduma läinud. Häirivat aeglust on paar korda olnud ainult välguga pildistades, aga on see autofookuse või välgulaadimise aeglus, seda ma öelda ei oska, ja niikuinii tuleb mul välguga pildistamist ette harva.


> Lihtsalt klõpsimiseks ei pea ostma 600 Eurost kaamerat

Ma väidan, et mina tean sinust paremini, millise hinnaga ma mingi asja ostsin. Ma maksin 2013. aastal G1X eest 459 EUR, mis, nagu ma juba kirjutasin, oli tollasest tavalisest poehinnast tükk maad odavam. 600 EUR oleks tõesti olnud häbematult kallis.

Paistab, et sulle jäi silma, et ma kasutasin ühe korra sõna "klõpsutasin", ja sa tegid sellest ebaloogilise järelduse, et enam-vähem kogu mu pildistamine seisneb lihtsalt klõpsimises. Püüa edaspidi sellist viga vältida. Kui sa oleksid kasvõi selle lõigu, milles sõna "klõpsutasin" esines, läbi lugenud, oleksid tõenäoliselt aru saanud, et jutu mõte oli selles, et G1X teeb nii teravaid pilte, et vahel on pärast kodus fotot arvutist vaadates sellel näha fragmente, millele ma pildistades üldse tähelepanu ei pööranud – ja see fragmentki on ekraanisuurusena ilus terav.


> Oleks võinud enne ostmist õpetajalt nõu küsida.

Kas sa tõsimeeli arvad, et ma ei teinud seda?

Õpetaja haaras kahe käega peast kinni ja ütles, et ärgu ma seda jumalapärast ostku. Hetk hiljem selgus aga, et ta ei ole G1X'st kunagi midagi kuulnud. See, et on üleüldse olemas selline asi nagu suure sensoriga kompaktkaamera, paistis talle uudis olevat. Tal oli lihtsalt kinnisidee, et kõik, mis ei ole peegelkaamera, on pa-sk. Nii suurte põhimõtteliste erinevuste juures oli meil ühist keelt leida ilmselt võimatu.

Muide, üks oluline õppetund, mis ma sellelt fotokursuselt sain, oligi see, et on kaks ise asja, kas ma tahan fotodega raha teha, või ma tahan teha ilusaid fotosid, mida mul on pärast rõõm vaadata. Aga see ei kuulu enam meie praeguse teema juurde.


Ma arvan, et on nii mõnigi fotoentusiast, kes on mingi kõrgema kaliibriga fotoässa kategoorilise arvamuse mõjul ostnud hirmkalli peegelkaamera koos mitme hirmkalli objektiiviga ning siis avastanud, et tal ei tule ikka kuidagi nii ilusaid fotosid kui ässal. Teisisõnu, tal oleks olnud vaja BMW'd, aga ta laskis keelitada end ostma Vormel-1, mille juhtimisega ta hakkama ei saa.


Ma tean väga hästi, mis vahe on heal ostul ja halval ostul. Mul on olnud HP, mis tegi praakpilte ning mille firma vahetas vastu teise samasuguse praagi vastu ja raha tagastamast keeldus. Mul on olnud Minolta, millel ekstreemses kliimas hakkasid tükid küljest ära kukkuma. Ja mul on olnud, nagu juba kirjutasin, kümmekond aastat laitmatult töötanud Canon. Ja nüüd on mul teine, poolteist aastat laitmatult töötanud ja rabavalt häid pilte teinud Canon.

Inglise keeles on väljend "the answer to my prayers". G1X oli nagu loteriivõit – ülekaalukalt parim mõõtmete, hinna ja kvaliteedi suhe turul. Ma ei osanud oodatagi, et selline olemas on. Odavam oleks ta muidugi võinud olla. Iga asi võiks odavam olla. Aga kui väikese sensori võimaldatav pildikvaliteet ei kõlvanud mulle ja hübriidkaamerad olid õudustäratavalt suurte mõõtmetega, siis oli G1X ainus lahendus. Ja nagu ma juba kirjutasin, on ta ennast täielikult õigustanud.

Sa võid öelda, mida sa tahad, aga G1X'ga tehtud fotod minu arvutis räägivad iseenda eest. See on see, mis loeb, mitte sinu teoreetiline veendumus, et G1X peaks olema rämps.

Just täna töötlesin ühte fotot, mis tervikuna ei olnud midagi erilist, aga üks fragment oli päris huvitav. Kui olin selle fragmendi välja lõiganud ja vaatasin teda ekraanisuuruselt, siis märkasin, et pildi äärele oli jäänud paberileht, millel olev tekst oli selgesti loetav. Mul vajus täiega karp lahti. Selline detailsus selliselt kauguselt! Milleks peaksin ma tahtma järelveetavat profiriista kotitäie objektiividega?