[Tanel]

Riigiasutuste eestvedamisel on eestikeelsele tasuta kontoritarkvarale LibreOffice loodud portaal www.libreoffice.ee, õppevideod ja juhendid. Kasutajatele annab lisaväärtuse eesti keele õigekirjakorrektor ja märksõnastik, aga ka täiendavalt loodud kvaliteetne kasutajatugi.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul on tegemist väga praktilise tarkvaraga, mis aitab kindlasti vähendada piraattarkvara osakaalu Eestis. „Kui arvestada, et piraattarkvara osakaal on Eestis ligikaudu 45%, siis üha kasvav teadlikkus vaba tarkvara olemasolust, selle kasutamine ja suhteliselt kiire areng peaks edaspidi seda osakaalu märgatavalt muutma, kasvatades samas Eesti IT-sektori konkurentsivõimet üldiselt,“ ütles Sihvart.

„Kuna LibreOffice on heal tasemel vaba tarkvara koos kvaliteetse kasutajatoega, siis on see kindlasti üks võimalik alternatiiv tarkvara ebalegaalsele kasutamisele. Otsene vajadus sellise portaali ja eestikeelse toe järele tulenes ennekõike sellest, et Eestis on uuringute andmetel kasutuses ligikaudu kaks korda rohkem litsentseerimata tarkvara kui põhjanaabritel Rootsis või Soomes,“ tõi Sihvart näite.

LibreOffice on vaba tarkvara, mis sarnaneb ülesehituselt teiste enamlevinud kontoritarkvaradega. Sellega on võimalik töödelda tekste ja tabeleid, luua esitlusi ja palju muud, lisaks on olemas eesti keele korrektor. Tarkvara sobib tuntuimate operatsioonisüsteemidega: Windows, Macintosh ja GNU/Linux ning võimaldab töötada kõigi tuntumate kirja- ja tabelarvutusprogrammide failidega.

LibreOffice.ee eestikeelset tarkvara saab tasuta alla laadida aadressil www.libreoffice.ee. Samale lehele on koondatud ka sisulised õppevideod, eestikeelsed harjutused ja juhendid ning foorum nõu küsimiseks.

LibreOffice’i eestikeelsete juhendmaterjalide ja õppevideote loomist viidi läbi Euroopa Liidu struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel ning ettevõtmine sai teoks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti koostöös.

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskuse pressiteade

[dksvertix]

Aretage LibreOfficele Microsoft Office Ribbon s.h. Microsoft Office ülim kasutajamugavus, stabiilsus ja andke Librele ka täielik OpenXML tugi ( ), et inimesed saaksid täiesti veavabalt üle kolida OpenDocument formaati, vot siis ei pea keegi enam kunagi Microsofti Office tooteid jõuga hankima. Me teame, et see ON olemas, aga me ei taha seda, kuna see on lihtsalt natuke ****. v4 väljas aga progress ikka puudub.

VÕI, lõpetage Eestis orjakaubandus ja tõstke Eesti palgad vähemalt Soome tasemele. Kui teie lõpetate oma sadismi, siis ka meie kalibreerime oma elu ümber. Inimene, et elus püsida, siiski adapteerub vastavalt keskkonnale. See on ju puhas loogika.

Või, looge siis vähemalt meile keskkond, kus elu oleks isegi võimalik. Näiteks, ärge promoteerige ühtegi toodet siin vaeses Eestis, mis on Microsoft Windows või nõuaks selle olemasolu...

[RFI2y5R]

Kõigepealt tänud vaba tarkvara reklaamimise eest! Suur tänu teile, et teavitate inimesi erinevatest valikutest ja vähendate sellega välisriikides paiknevate erafirmade võimu eesti infotehnoloogia infrastruktuuri üle.

Vabandan, Tanel, kuid on äärmiselt rumal korrata ignorantse Riigi Infosüsteemi Ameti ja ühtlasi ka libreoffice.ee eestlastest tõlkijate viga nimetada LibreOffice'it „tasuta tarkvaraks“ (freeware, eesti keeles „priivara“).

https://et.wikipedia.org/wiki/Priivara

Väga suur osa freeware'st sisaldab reklaami, nuhkvara jms, mida ei ole isegi siis võimalik eemaldada, kui kasutaja palkab programmeerija(d), sest ainult arendajal endal on lähtekood ja tänu sellele saab suruda peale ükskõik millist rämpsu. Näiteks uTorrent on siinkohal hea näide, mistõttu paljud kasutajad kasutavad endiselt aastatetaguseid versioone.

LibreOffice EI OLE tasuta tarkvara (freeware). Lisaks vabale levitamise müüakse seda nii eraldi plaatide peal, kui ka üheskoos muu tarkvaraga piirkondadesse, kus internetiühenduse kiirus on äärmiselt kehv või puudub üldse. Lisaks plaadite endi maksumusele teenitakse pisike vaheltkasum, mis on suuremas koguses müües osadele inimestele lisatulu allikaks ja on alati kuulunud vaba tarkvara levitamise juurde internetiühenduse puudumise korral.

Võrdluseks võtame Adobe Flash playeri, mis ON „tasuta tarkvara“ (freeware), kuid pole vaba tarkvara. Adobe võib seega sarnaselt uTorrentile ükskõik milliseid nende jaoks kasulikke reklaame ja muud rämpsu kasutajale vägisi peale suruda, mistõttu kasutajal ei jäägi muud valikut kui nendega nõustuda siis, kui ta tahab uusimaid flash-versioonidel põhinevaid rakendusi kasutada.

Palun nimetame asju edaspidi õigete nimedega ja ärme külva segadust.

[haha20]

Ise kasutan google docs juba aasta, saab ka offlines hakkama lihtsamate asjadega.
Pole pidanud office tarkvara installimagi.

[Prosperity]

Kuna Google Docs kõige vajalikuga toime ei tule, on masinas ka LibreOffice, mis katab vajadused (aeg-ajalt on vaja dokumentatsiooni vormistada) täielikult. Loodan, et see RIA pressiteade aitab FUD'i vähendada.

[izzo]

Kuulsin autos vist Elmari raadiost LibreOffice reklaami, hiljem meenutades arvasin, et see pidi unes olema aga ju see on selle ettevõtmisega seotud.

[tahanteada]

Mingid aastad tagasi tehti ka korra mingi sarnane reklaam, aga see vaimustus läks üsna siva üle ja siiani on olnud pikk vaikus.

Nüüd siis taas uuesti. Tahaks väga näha küll, et milline asutus, kalli rahaga, ostetud Office nüüd välja viskab.
------------------------
Lisaks eksisteerib Microsoftil ka mingi tasuta netivariant, et kui oled nõus reklaame vahtima, siis saad selle eest tasuta Officet kasutada.

[bandiit]

Niikaua kuni riigiasutused (ka vallad jne) isei ei jaga faile vabas vormingus (open document format), ei hakka ka tädi Maali ega onu Juhan paluma oma kohalikul arvutipoisil panema peale vabavara vaid küsib ikka "midagi, millega seda va avaldust saaks täita)

[mikk36]

RFI2y5R, see, et plaatide peal versioon maksab on ju enesestmõistetav. Keegi peab ju plaatide ja saatmise eest maksma. Tarkvara ise on tasuta.

[adojaan]

Kui RFI2y5R omab selget seisukohta, kuidas peaks LibreOfficet tituleerima ("tasuta tarkvara" asemel), võiks selle siis ka selgelt välja öelda. Praegune selgitus ei aita kaasa, vaid külvab enamiku jaoks veel rohkem segadust.

[Tanel]

Shareware siis ehk?

[wicked]

https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara

[ibndaud]

oijah, olen OpenOffice't kasutanud algusest peale, pea 20 aastat, alates ajast kus veel StarOffice nime all oli. vahepeal trügis paralleelselt sisse ka microsoftiline, aga alates aastast 2002 olen kodus ainult Open Office kasutanud. Tööl olen rahva samuti OpenOfficega ära harjutanud ja pole häda midagi. Paaris arvutis on küll lisaks ka ms, kuna vahel vaja suhelda amatöörlike ametnikega riigiasutustest, kes pole võimelised oma docx'st kaugemale vaatama, rääkimata oma failide kasvõi lihtsalt vanemas vormingus salvestamisest.
ja nüüd pasundatakse LibreOfficest, nagu oleks mingi ilmaime. Ei ole, see tarkvara on juba 20 aastat arenduses olnud. Eestikeelsena samuti mitu aastat, vabatahtlike najal. Kus on need riigiasutused kogu selle aja olnud? Hallooo!!!

[erkin]

Millegipärast tekkis P4 ja esimeste PDual(1GB RAM) tüüpi arvutitel LibreOffice probleeme.
Soffice, swriter, scalc protsesse jäi kümmekond rippuma ja päeva jooksul mingil hetkel enam ei avanenud ükski dokument. Office 2003 töötab ilusti ja ka kasutajatele sõbralikum. Niipalju siis vabavara kasutamisest.

Tüütu on nüüd see, et LibreOffice promoga on hakanud tulema .odt faile juba päris palju ja nende lahtisaamine Office 2003-ga
Ma ei tea, miks inimesed ei võiks oma dokumente .doc salvestada, mida nad ise saavad oma vabavaraga edukalt avada ning ettevõtted kes kasutavad MS toodangut. Ilmselt teadmatusest, nagu ka maci mehed saadavad oma partneritele offices avanematuid dokumente.

[siinus]

[tahanteada]

[Mnator]

[pinTero]

[siinus]

Võin ju ka näiteks tuua .doc -> .docx perverssuse. Vanemad office'id mingilmääral said ka lõpuks selle toe. Üle kivide ja kändude. Mõistlik oleks samamoodi Opendocumendi tugi lisada.

swriter ju docx'i toetab.

[Mnator]

doc ja docx erinevus on vaid pakkimises, kui muidu ei saa avatud, siis paki docx lihtsalt lahti

pinTero, ent äkki on viga hoopis libreoffice poolel? RTF pole päris külmutatud, seega vaja uuemaid sptse ikka arvesse võtta:

RTF 1.9.1 specification contains the latest updates introduced by Microsoft Office Word 2007. It also defines control words introduced by other Microsoft products, such as Pocket Word and RichEdit, Exchange (used in RTF< >HTML conversions), Microsoft Office Outlook (used in RTF E-Mail). Here are some of its new features:[16] use of Custom XML markup and SmartTags in an RTF document, custom definition of namespaces
for usage of XML, the Office Open XML specification (Ecma-376, Part 4) is referenced
custom XML schema validation of custom XML markup
possibility to define XSL when saving in a single XML file (not defined by specification)
Office Open XML Math (OMML) elements in RTF
read-only password protection of RTF (WordprocessingML element documentProtection in Office Open XML).

Teema alguses mainitud 2003 word ei oska ka uusi asju muidu õigesti käsitleda, kui enne peavad täiendused olema installitud...

[izzo]

Kas ei võiks hoopis .pdf salvestada inimesed oma dokumente, mis nad teistele saadavad? Too nagu rohkem vist näeb välja sarnane eri massinates, docid ja muud vaid edimiseks. Mõnes kohas nõutakse .doc faili ja siis hädaldatakse et ei näe viiskas välja, no aru ma ei saa.

[Mnator]

[izzo]

Ei unusta, kes modifitseerivad, leppigu omavahel kokku enne millega nad seda teevad. Oleks nagu elementaarne.

[Mnator]