[ihvike]

[Heineken]

Ühesõnaga kõik peaksid mingisuguseid plastjunne kasutama korralike kõlarite asemel sinuarvates?

[marcor1]

Jah haritus ja võõrsõnad on toredad aga mõte oli selles, et kui need täpid kõrvuti on siis on vahe nähtav. Ehk siis silm on suuteline neid eristama kuid mälu pole suuteline, seda informatsiooni nii täpselt salvestama.
(Järgmine nädal saan kõrvuti panna 2 allikat - np 3k ja np 35k ja rahus kuulata... kui teadus alt ei vea ja platseeboeffekt kotti pähe ei tõmba siis saan rikkaks.)

[kaspar00]

[ihvike]

[ihvike]

[Heineken]

ihvike, nujah, jälginud küll, aga ju siis läks lihtsalt meelest ära kust see alguse sai.

[Cb4]

Olen kindel et ma teeks teatud maani kõlaril ja kõlaril ja allikal ja allikal vahet ka pimesi, kuid mingist hetkest enam ei teeks vahet. Plast junni ja mõitsliku puitkõlari heli erinevus on suur ja seda kuuleks ka siis kui purjus ja pime olen. Aga kas kõlar mis sama allika taga on 10k või 25k hinnaga, võin juba hätta jääda. Hindan teget oma kuulmist ka üsna kõrgelt. Ei teagi kas põhjusega, kuid meeldib nii arvata vähemalt. Samas on elu seda tõestanud.

[Metsjeesus]

Ka mina pean kõige tähtsamaks kõlarit ja väga heal ja väga heal kõlaril on ka vahe, iseloom.
Ei saa võrrelda kevlarist ja papist membraaniga kõlareid üks-ühele, sest nad pole lihtsalt seda. Põhimõtteliselt sama, aga sama ei ole.
Mul on toas nii kevlar kui papp olemas ja papp on arhailisema kõlaga (üksjagu juba sellepärast, et mul see kõlarikomplekt seda ka on) samas kui kevlar on väga aus, esitab nii nagu heli on ja ekstra "bassi" sinna ei viska, kus teda lihtsalt pole.

Ma olen kindel, et enamus ei kuule vahet mikroerinevuste puhul, aga nt marginaalsete bitierinevuste puhul on kasvõi bass tummine või kõrged taandatud ühtsele joonele.
Nii hull mees ma veel ei ole, et ostaks neid hollandlase 1500 eeguseid kaableid jm triviaalset äärmusliku maksimumi püüdmiseks.

[eix666]

Loomulikult on kõlarite puhul heliline vahe kõige suurem, aga nagu eespool öeldud on kett sama tugev kui tema nõrgim lüli. Lisaks veel fakt, et kui korralikult eeltööd teha (ja näiteks tellida kelleltki meistrimehelt head kõlarid), siis kehtib üldjuhul 80/20 reegel, st 20% raha eest on võimalik saada 80% tulemus, sealt edasi aga mida paremat tulemust tahta, seda kiiremini hinnakomponent kasvama hakkab. Mis tase kedagi konkreetselt rahuldab on aga sügavalt subjektiivne (st kui inimest rahuldab see 80%, siis on see tema jaoks ainuõige, ning teda hämmastab miks mingite ulmesummade juures räägivad audiofiilid, et 98% kõlab ikka tunduvalt kehvemini kui 99%).

Mis aga võimendite ja cd-mängijate erinevusesse puutub, siis kui ma oma süsteemi koostasin, siis kuna ma parema hinna/kvaliteedi suhte pärast ajasin taga vanakooli kvaliteetset võimu ja mingit korraliku samuti kasutatud hi-fi cd-mängijat, siis oli mul ühel ajahetkel kodus korraga kuulata 2 võimendit ja teisel hetkel 2 cd-mängijat. Ning minu kõrv eristas küll mõlemal juhul (sama hinna- ja kvaliteediklassi toodete juures) kordamööda kuulates erinevusi helis, võimendite puhul suuremaid ja cd-mängijate puhul väiksemaid, aga täisesti kuuldavaid. Ning kuna vähemalt teadlikult puudus mul eelnev eelistus markide suhtes, siis ei tohiks platseeboeffekt ka mingeid kuulmisluulusid tekitada. Tegu polnud küll pimetestiga, aga hetkel ei näe ma põhjust, miks eelistuse puududes oleks pidanud see minu hinnangut mõjutama (st ma ei kuulanud oma süsteemi vs mingi teine süsteem, kus puhas "kõrvade sissemängimine" ja alateadlik soov oma süsteemi paremaks hinnata oleks tulemust mõjutanud).

[vladimir]

No muidugi on vöimendite helidel vahe - aga sellisel juhul tuleb need vöimud testpingile saata ja mööteriistadega ühendada, sest töenäoliselt pole siis tegu "ideaalsete" vöimudega ja testpingil saab parima välja valida. Ideaalne vöimendi on totaalselt "läbipaistev", nii läbipaistev (ja töökindel), et selle olemasolu ei pane tähelegi. Sama signaaliallikate kohta. Digitaalsete süsteemidega on see häda, et igasugu resämplimised, mis näiteks Creativi leivanumbriks on, tekitavad paratamatult artefakte, kui just ei resämplita 44,1 -> 88,2 kHz või 48 -> 96 kHz. Head resämplerid teevad seda nii, et artefaktid on kuuldamatud, aga paraku paljud odavamad helikaardid ei tee resämplimist kuigi hästi (tarkvaraline resämpler aitab sellisel juhul).

Ruumist niipalju, et keskpärase kölari saab heas ruumis EQ abil üsna korralikult mängima (kölar on peaaegu miinimumfaasi seade, seega EQ+kölari faasinihked üldiselt tasakaalustavad teineteist), aga halba ruumi on väga keeruline korrigeerida - EQ abil see ei önnestu ja isegi keerukam DRC ei tohiks olla panaatseum, mis annab öigustuse kajatankis muusika kuulamiseks, vaid viimane lihv heas ruumis asuvale süsteemile. Parim ruum on ruumi puudumine - minu parim kuulamiselamus oli siis, kui seadsin oma süsteemi vabaöhulavale üles.

Papp vs. eksootika - parimates stuudiomonitorides on kasutusel paber. See vöib olla kevlari või süsinikkiu lisandiga, aga on siiski paber, see hämmastavalt hea, sadu miljoneid aastaid kestnud R&D tulemusena sündinud loodusliku komposiitmaterjali derivaat Paber iseenesest ei lisa mingeid "värve", need tulevad kehvast R&D-st. Kevlarit, süsinikkiudu ja eriti metalle on palju raskem hästi mängima saada, vajalikud on väga keerukad ja ebaelegantsed filtrilahendused (või DSP, mis on elegantsem, aga siiski mitte ideaalne) igasuguste koonuse läbipaindumiste ja resonantside summutamiseks - ja päris lahti ei saa neist kunagi. Paberkoonuse saab disainida nii, et ta piltlikult öeldes filterdab end ise. Minul mängivad paberkesksagedused ilma LP filtrita, ca 5 kHz pealt kukuvad need ise umbes 12 dB/okt ära ja resonantsid jäävad 10 kHz ülespoole ning on kenasti kontrolli all. Ja mu paberkoonustega bassikaid ei pane tähelegi, sedavörd kontrolli all on madalad sagedused (kuigi filter vöiks siinkohal elegantsem ja elektrooniline olla, aga rattaehituse körvalt on finantsi ikka suht väheks jäänud).

[ihvike]

[Chime]

Teaduslikkus on säärane kahtlane mõiste. Teadlased võiks lõpuks aru saada, et nende ehitatud mõõteriist (need kõik tegelt) on samuti nende endi kogemusliku reaalsustaju vili. Kui see vili ületab mõningaid inimtaju parameetreid (näiteks võtab laiemalt sagedusala vastu, kui inimkõrv kuuleb), siis inimliku meeldivuse-mittemeeldivuse skaalal ta sama tõhusat tööd ei tee. Tegelikkust ei saagi nummerdada, vähemalt hetketeaduse seisukohalt mitte. Või mis see tegelikkus üldse on?

Edit: ja väita seda, et mingi fenomen meie osutite andmetel ei eksisteeri on ju parimal juhul lühinägelik?

Ja edit 2, teemasse ka: ei tõtta pimetestile, sest võimendite helierinevustest arusaamine nõuab minu juhtumil päevi. Taustaks mängiva tuttava materjali järgi saab aru, kas heli meeldib või mitte. Sama protsess korduvalt läbitud, samade kõlaritega. Midagi torkab kõrva ja millegi puudujäämine samuti.

[HGtafka]

Vahe ei pruugi kohe nii välja tulla, et kuulad ühte natuke...siis kuulad teist süsteemi ja teed oma järelduse. Vahest võtab aega, tajud vb nädala pärast, et midagi helis häirib, või midagi oleks nagu puudu, kui olid ennem teise süsteemiga pikemalt kuulanud.

[marcor1]

Mõni audiotehnika vidin võib ka tihti liialt välimusele rõhuda, mistõttu ei pruugi hinnang objektiivne olla:

http://www.boingboing.net/2009/01/25/unusualmp3-speaker-thumb-300x450.jpg

[Leopold]

[Juan Pablo]

[LauriTed]

Teema päris unarusse vajunud. Väike
Ise poetan kõrva ka siis varsti audiofiilide maailma, tulevane Yamaha AX-497 võimendi omanik. Esialgu saab antud isendit siis igivanade Sony põrandakõlarite ja LG keskuse riiulikõlaritega proovida.
Samas ei saaks ka öelda, et seni kehva kvaliteediga olen läbi pidanud ajama. LG mikrokeskus FA-162 (2x80W) üllatab väga korraliku heliga:

Paljud võibolla küsivad, LG ja hea heliga. Kuid jah, FA ja FB seeria üks peamisi looajaid on selline audifiil nagu Mark Levinson. Mees, kes on seotud sellise tipptegijaga nagu Harman. Rikkamad meie seast, kes omavad Lexust võivad ka nautida heli, mille loojaks just seesama isik.
Paari tuhande eelarve juures on see keskus kindlasti üks parimaid, lisaks heale helile ei saa üle ega ümber ka välimusest, mis on vapustav. Punane puutetundlik ekraan-nupud annavad pimeduses ümbritsevale romantilise hõngu Lärmakas ventilaator on üks väheseid miinuseid, madalal volumeel on puhuri undamist selgelt kuulda.

[Metsjeesus]

Kui hind on paar tuhat, siis täitsa ok vast. Hinnalipik 4kilo puhul oleks kindlasti parem ikkagi võim + kõlarid.
Disain on kena.

[HGtafka]

Harmani autostereo süsteem on küll stockist parem aga siiski ei midagi erilist ja audiophile grade tasemest on kaugel Võibolla viimaste aastate jooksul toodetud mudelite heli on parem.
Keskus on alati üks viletsamaid valikuid üldse, paari tuhande eest kasutatult saab hea silma korral täitsa okei heli. Muusikakeskuse disainimisel võib küll kellegi audiofiili käpp sees olla, aga iga helisüsteem, mida nimetatakse muusikakeskuseks on tekkinud tänu kompromisside jadadele.

[LauriTed]

[Petz]

[LauriTed]

Kas kellelgi on kogemusi sellise firma kõlaritega kui Eltax.
http://www.eltax.com/
Ise netis veidi ringi vaadates jäi mulje, et koostekvaliteet pole küll kõige parem aga muidu selle hinna eest (madal) saab heli, mis täitsa talutav.

[henri503]

Odav klassi cräpp.kui ei aja kõige kvaliteetsemat heli taga ja tahad nii odavalt läbi ajada kui võimalik siis kärab kah kuskile .

[Chime]