|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
mikk36
HV Guru
liitunud: 21.02.2004
|
23.01.2008 12:58:50
|
|
|
andrez3d, turbiinide jahutamiseks kasutatakse vett 
ja seda mitte ainult narvas vaid pea igas elektrijaamas maailmas
|
|
| Kommentaarid: 85 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
78 |
|
| tagasi üles |
|
 |
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
23.01.2008 13:27:48
|
|
|
| mikk36 kirjutas: |
andrez3d, turbiinide jahutamiseks kasutatakse vett
ja seda mitte ainult narvas vaid pea igas elektrijaamas maailmas |
Narva elektrijaamadel on selleks otstarbeks endal tehisveekogu!!!
http://www.zone.ee/jinx/elekter11.jpg
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
23.01.2008 14:07:24
|
|
|
| andrez3d kirjutas: |
| mikk36 kirjutas: |
andrez3d, turbiinide jahutamiseks kasutatakse vett
ja seda mitte ainult narvas vaid pea igas elektrijaamas maailmas |
Narva elektrijaamadel on selleks otstarbeks endal tehisveekogu!!!
http://www.zone.ee/jinx/elekter11.jpg |
mu teada on need veekogud jahutusvee jahutamiseks, et need saaks tagasi narva jõkke juhtida.
jahutusvesi tuleb ikkagi narva veehoidlast, mis omakorda on on tekitatud narva hürdoelektrijaama tammiga, mida kontrollib venemaa (lüüside kontroll on vene poolel jaam ise vist eesti poolel). kui venelastel peaks mingil seletamatul põhjusel tulema tahtmine eestile käru keerata alandavad nad veetaset nii palju, et jahutusvee kanalid jäävad kuivale ning ongi el. tootmisega kõik. (vähemalt senikaua kui kuskilt mujalt jahutuseks tarvilikku vet ei saada ja kateldele jälle tuli alla tehakse, mis võtab ka päris mitu aega)
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
23.01.2008 14:25:07
|
|
|
| Vesi tuleb Narva jõest, mitte aga veehoidlast!!! Narva jões on vesi olnud sellele vaatamata, kas seal on need tammid olnud või mitte. Kui venelane isegi peaks need tammid lõhkuma, siis narva jõest ei kao vesi mitte kuhugi ja vesi mida vajab soojuselektrijaam see oleks igaljuhul kindlustatud. Äärmisel juhul langeb ehk veetase paarkümmend sentimeetrit aga mitte rohkem.
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
23.01.2008 14:51:02
|
|
|
http://www.energia.ee/fileadmin/files/dokumendid/keskkonnaaruanne/keskkonnaaruanne_1999.pdf lk 10:
| tsitaat: |
Jahutusveena kasutati 1 115 728 400 m3 pinnavett
Narva veehoidlast. Keskmine jahutusvee temperatuuri
tõus oli 7 K ning vastavad soojusheitmed jahutusveega
moodustasid 10,7 TWh. |
http://klis.envir.ee/klis/per/view_doc?doc_id=34769
| tsitaat: |
3.8. Vee erikasutuse iseloomustus
Veevõtt Narva veehoidlast Balti
Elektrijaama seadmete jahutamiseks
(turbiini konden-saatorite jahutamine ja
kondensaadi kadude katmine) ning Balti
Elektrijaama puurkaevudest tehniliseks
vajaduseks. Turbiinide jahutusvesi,
tuhavälja nr 2 neutraliseerimissõlmedes
selitatud vesi ja heitvesi pärast
puhastusseadet juhitakse mööda
väljavoolukanalit ning juurdevoolukanalit
nr 1 Narva veehoidlasse. |
Kust te oma andmed võtate? Spekuleerite? 
|
|
| Kommentaarid: 688 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
23.01.2008 14:55:02
|
|
|
| andrez3d kirjutas: |
| Vesi tuleb Narva jõest, mitte aga veehoidlast!!! Narva jões on vesi olnud sellele vaatamata, kas seal on need tammid olnud või mitte. Kui venelane isegi peaks need tammid lõhkuma, siis narva jõest ei kao vesi mitte kuhugi ja vesi mida vajab soojuselektrijaam see oleks igaljuhul kindlustatud. Äärmisel juhul langeb ehk veetase paarkümmend sentimeetrit aga mitte rohkem. |
anna andeks, aga kas sa oled loll või mängid seda?
sa tõesti arvad, et tamm ehitatakse selleks, et vett paisutada paarkümmend sentimeetrit?
võta kasvõi google kaart ette ja vaata narva veehoidlat ja jaamadesse minevaid kanaleid.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
23.01.2008 16:13:27
|
|
|
| bezdomn6i kirjutas: |
| andrez3d kirjutas: |
| Vesi tuleb Narva jõest, mitte aga veehoidlast!!! Narva jões on vesi olnud sellele vaatamata, kas seal on need tammid olnud või mitte. Kui venelane isegi peaks need tammid lõhkuma, siis narva jõest ei kao vesi mitte kuhugi ja vesi mida vajab soojuselektrijaam see oleks igaljuhul kindlustatud. Äärmisel juhul langeb ehk veetase paarkümmend sentimeetrit aga mitte rohkem. |
anna andeks, aga kas sa oled loll või mängid seda?
sa tõesti arvad, et tamm ehitatakse selleks, et vett paisutada paarkümmend sentimeetrit?
võta kasvõi google kaart ette ja vaata narva veehoidlat ja jaamadesse minevaid kanaleid. |
Sinu puhul vähemalt mul ei teki seda kahtlustki kumb sa oled!
Esiteks ma rääkisin Narva jõe veetasemest, mitte aga mingist veehoidlast. Veehoidla on ju tehislik, selle võib kasvõi homme tühjaks lasta, ilma et ta Narva jõe ja peipsi järve veetast oluliselt mõjutaks. Narva jões voolas vesi enne seda veehoidlat ja voolaks ka praegu, kui see veehoidla tühjaks lasta.
Kui sa mul seda google kaart'i vaadata käskisid, siis ehk teeksid endale teene ja viskaksid ka ise sinna pilgu peale. Siis sa näeksid, et narva jõgi on endiselt enda õiges jõesängis. Paisjärv loodi ainult selleks et Narva jõel oleks võimalik tööle panna hüdroelektrijaam, mitte aga selleks, et narva soojuselektrijaam töötada saaks. Teeme nii et edaspidi võiksid siin sel teemal sõna võtta vaid erialast kõrgharidust omavad inimesed, ma tõesti ei jõua igasugustele lollustele reageerida.
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
mikk36
HV Guru
liitunud: 21.02.2004
|
|
23.01.2008 16:39:15
|
|
|
| mis on narva veehoidla vee põhiallikaks ?
|
|
| Kommentaarid: 85 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
78 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
23.01.2008 16:49:31
|
|
|
| mikk36 kirjutas: |
| mis on narva veehoidla vee põhiallikaks ? |
Vihm?
Nali-naljaks, aga ehk pöörduks tagasi küberrünnakute, mitte elektrijaamade õhkimise juurde? 
|
|
| Kommentaarid: 688 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
| tagasi üles |
|
|
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
23.01.2008 16:50:25
|
|
|
| mikk36 kirjutas: |
| mis on narva veehoidla vee põhiallikaks ? |
Narva veehoidla ei ole absoluutselt oluline. See veehoidla on oluline ainult venemaale. Ütlen veelkord, et see kas seal on vett või ei ole, see ei mõjuta Eestis elektri tootmist.
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
23.01.2008 17:30:07
|
|
|
| andrez3d kirjutas: |
...Esiteks ma rääkisin Narva jõe veetasemest, mitte aga mingist veehoidlast. Veehoidla on ju tehislik, selle võib kasvõi homme tühjaks lasta, ilma et ta Narva jõe ja peipsi järve veetast oluliselt mõjutaks. Narva jões voolas vesi enne seda veehoidlat ja voolaks ka praegu, kui see veehoidla tühjaks lasta.
Kui sa mul seda google kaart'i vaadata käskisid, siis ehk teeksid endale teene ja viskaksid ka ise sinna pilgu peale. Siis sa näeksid, et narva jõgi on endiselt enda õiges jõesängis. Paisjärv loodi ainult selleks et Narva jõel oleks võimalik tööle panna hüdroelektrijaam, mitte aga selleks, et narva soojuselektrijaam töötada saaks. Teeme nii et edaspidi võiksid siin sel teemal sõna võtta vaid erialast kõrgharidust omavad inimesed, ma tõesti ei jõua igasugustele lollustele reageerida. |
hmm. heakene küll. oled siis hüdro/soojusenergeetik ja ilmselt asjadega väega häesti kursis.
loodetavasti seletad siis minusugusele võhikule mõnd asja?
1)kuidas sa defineerid jõe veetaset?
2)milliseid suurusi sa selleks vajad?
3)kuidas mõjutab tammi ehitamine narva jõe veetaset? millises ulatuses?
4)kuidas mõjutab tammi ehitamine peipsi järve veetaset? millises ulatuses?
5)täiesti hüpoteetiline olukord, kus jahutusvee kanal läheb balti soojuselektrijaama narva veehoidlast ning arvestatud on narva veehoidla veetaseme kõikumisega max 7...8m kuid, jällegi täiesti hüpoteetiline olukord, teatud asjaolude kokkulangemisel avatakse tamm täielikult ning veetase langeb alla selle taseme, millega arvestatud oldi. siit küsimus, kust võetakse sel juhul turbiinidele vajalik jahutusvesi ning kuidas see turbiinideni jõuab?
tänan selgitustöö eest ette ära. 
PS. kuna tegu OT-ga siis võid vastata privaatselt.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
23.01.2008 18:18:54
|
|
|
ma pidasin sellist asja vaid filmis võimalikuks et mingi häkker lülitab ühe nupuvajutusega kogu LA elektri välja
Aga tuleb välja et on võimalik Milleks on sellised asjad netiga ühendatud Selleks puhuks võiks midagi välja mõelda mis ei ole ühilduv internetiga ja töötaks iseseisvalt. Ei ole vaja üksteisest sõltuda
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
23.01.2008 19:25:42
|
|
|
Vastan lühidalt ja avalikult et kõik ikka aru saaksid.
Ei ole hüdro/soojusenergeetik, kuid selle teemaga olen ma loomulikult kursis.
1. Veetase ehk veeseis on mingis kohas mõõdetud veepinna seisund mingi püsiva tingliku tasandi suhtes. Veetaseme kõikumisi võrreldakse pikaajalise keskmise, maksimaalse ja minimaalsega.
2. Valgla pindala, jõe pikkus, jõe langus, jõe lang, jõe vooluhulk, sademed jne.
3. Praktiliselt ei mõjuta, kuna narva jõgi laskub kilomeetri kohta ca 0.4 meetrit.
4. See sõltub kuhu see tamm ehitada, kuid praegune tamm Peipsi järve veetaset samuti praktiliselt ei mõjuta, sest Peipsi järv võrreldes Narva veehoidlaga asub 20 meetrit kõrgemal.
5. Narva veehoidla veetaseme kõikumine ei saa mitte kuidagi olla 7-8 meetrit. Veehoidla keskmine sügavus on ca 2 meetrit, seega maksimaalselt saaks ta kõikuda selles ulatuses. See veehoidla ei ole mitte midagi müstilist nagu te siin üritate väita. Enne selle tammi ehitamist ujutas kevadine-sügisene suurvesi need alad samamoodi üle.
Soojuselektrijaam saab enda vee Narva jõest, mis omakorda saab enda vee Peipsi järvest. Narva jõe vooluhulk on 400 kuupmeetrit sekundis sõltumata sellest veehoidlast, nii et selle vee mida soojuselektrijaam vajab annab jõgi igal juhul.
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
23.01.2008 20:06:48
|
|
|
| andrez3d kirjutas: |
| Vastan lühidalt ja avalikult et kõik ikka aru saaksid. |
ok, löödud kõigil rinnetel.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
energia
HV kasutaja
liitunud: 04.02.2004
|
|
24.01.2008 21:25:45
|
|
|
Kuna ma puutun tööalaselt antud teemaga tihedalt kokku, tahaks optimismi natuke jahutada. Narva SEJ töötamine ja mittetöötamine sõltub otseselt jahutusveeks kasutatava Narva jõe veetasemest. Selle veetaseme saab alla lasta ühe sõrmeliigutusega. Lihtsalt Narva HEJ töötab natuke aega täisvõimsusel või avab ülejooksu lüüsid. Miks Venemaa ei lase Narva jõe taset alla? Üks võimalik näide on et näiteks Kaliningradi toide, nii elekter kui gaas käib 100% läbi Leedu. Miks Venemaa on huvitatud Nord Streamist? Sellepärast et kindlustada Kaliningradi toite sõltumatus. Läheb sinna ju ainuke lisaharu.
Lisaks mõtiskleks natuke neti kaudu sooritatavatest rünnakutest. Iga energiasüsteemi juhtimine vajab kõikvõimalikku andmesidet ja seda väga suures mahus. Side käib läbi sideserverite. Pronksiöö sündmuste tagajärjel suudeti nii mõnigi sideserver maha võtta (mitte küll need õiged kuid...). Loota naiivselt et kasutatakse täiesti sõltumatuid sideservereid on pehmelt öeldes imelik. Juhtimissüsteemi saab edukalt täielikult isoleerida välisest netist. Kuid on suhteliselt mõtetult kallis üleval pidada 100% muust maailmast eraldatud sidesüsteemi.
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
note1
Lõuapoolik
liitunud: 02.09.2007
|
|
27.01.2008 19:09:57
|
|
|
Internetiga pole küll mõtet valgusfoore ja elektrijaamu ühendada. Isegi raadioseadete kaudu mitte. Lihtsam on eraldi kaabliga intranet, koos krüpteeritud autentimise ja liiklustega.
Peale hüdro on eestis ka soojuselektrijaam ning tuulegeneraatorid ja samuti diiselgeneraatorid. Vajadusel ostetakse sekundi täpsusega elektrienergiat juurde.
Ning 4000 krooni eest saab endale samuti bensiini või diiselgeneka osta.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
energia
HV kasutaja
liitunud: 04.02.2004
|
|
27.01.2008 19:38:31
|
|
|
| note1 kirjutas: |
| Internetiga pole küll mõtet valgusfoore ja elektrijaamu ühendada. Isegi raadioseadete kaudu mitte. Lihtsam on eraldi kaabliga intranet, koos krüpteeritud autentimise ja liiklustega. |
Kindlasti on lihtsam kuid kas sina oled nõus selle eest maksma mitu korda rohkem kui sa praegu maksad kW/h eest? Kas Eesti majandus oleks üldse konkurentsivõimeline? Üldiselt on meist arenenumates riikides ja meiega samal tasemel riikides kombeks rentida sidekanaleid.
| tsitaat: |
Peale hüdro on eestis ka soojuselektrijaam ning tuulegeneraatorid ja samuti diiselgeneraatorid. Vajadusel ostetakse sekundi täpsusega elektrienergiat juurde.
Ning 4000 krooni eest saab endale samuti bensiini või diiselgeneka osta. |
Eestis ei ole arvestatavaid hüdroeneria võimsuseid õigemini kasutatavad on täiesti tühised ja mõttetud ning pigem teevad kasu asemel kahju, sellega et tapavad jõgesid. Näidake mulle ühte HEJ Eestis millel oleks töötav kalatrepp.
Tuuleenergia ostatähtsus hetkel võrreldes soojuselektrijaamadega on peaaegu alla 1%. Soojuselektrijaamasid on kõvasti üle ühe. Suuremad Eesti, Balti ja Iru. Järgnevad Ahtme, Kohtla-Järve. Lisaks on JV ühendatud tööstusjaamad nagu Kehra, Kiviõli, Tootsi, Sangla, Kiviter jne.
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
note1
Lõuapoolik
liitunud: 02.09.2007
|
|
27.01.2008 20:22:15
|
|
|
Oleks vaja tuumkütust, mis ei kiirga.
Eesti riik võik lõpetada OPEC'i orjamise ja anda põllumeestele rapsitoetust ning
teha biodiislil töötava elektrigeneraatorijaama.
Samas võiks riik panna ka biodiislitootmisejaama kapo kaitse alla, et kaitsta nafta maffiapoliitikute eest.
Harige maad. Kasvatage rapsi. Tehke rapsiõli. Rapsiõlist biodiisel. Liiter 6-7 krooni.
Igasse linna ja maakonda oma biodiislielektrijaam. On vallamajal tööd ja kogu maa põllumeestel.
--Ei saa, pugejad on riigikogus.--
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
27.01.2008 21:16:10
|
|
|
| tsitaat: |
Rapsiõlist biodiisel. Liiter 6-7 krooni.
|
kas ikka on? biodiisel on kallim "päris" diislist nagu iga teine roheline energia
milleks teha kallimaks kui saab kohe juba õliga sõita ei ole vaja diisliks teha
viimati muutis teretalv 27.01.2008 21:21:13, muudetud 2 korda |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
27.01.2008 21:17:35
|
|
|
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Rapsiõlist biodiisel. Liiter 6-7 krooni.
|
kas ikka on? biodiisel on kallim "päris" diislist nagu iga teine reheline energia |
Aap, sellepärast siis kasutataksegi L-Ameerikas biodiislit? 
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
note1
Lõuapoolik
liitunud: 02.09.2007
|
|
27.01.2008 21:22:13
|
|
|
| Maamees on eestis põlatud.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
andrez3d
HV veteran
liitunud: 29.12.2001
|
|
27.01.2008 21:27:16
|
|
|
| maatriks kirjutas: |
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Rapsiõlist biodiisel. Liiter 6-7 krooni.
|
kas ikka on? biodiisel on kallim "päris" diislist nagu iga teine reheline energia |
Aap, sellepärast siis kasutataksegi L-Ameerikas biodiislit? |
L-Ameerikas kasutatakse väga palju etanooli kütusena, mitte biodiislit.
|
|
| Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
91 |
|
| tagasi üles |
|
|
energia
HV kasutaja
liitunud: 04.02.2004
|
|
27.01.2008 21:42:36
|
|
|
| maatriks kirjutas: |
| teretalv kirjutas: |
| tsitaat: |
Rapsiõlist biodiisel. Liiter 6-7 krooni.
|
kas ikka on? biodiisel on kallim "päris" diislist nagu iga teine reheline energia |
Aap, sellepärast siis kasutataksegi L-Ameerikas biodiislit? |
L-ameerikas kasutatakse bioetanooli mitte biodiislit.
Biodiisli toomiseks on ju vaja maa künda, allikas külvata, vaheltharida/pritsida, koristada, transportida (mida tuleb teha ka külvi puhul), pressida, töödelda (need viimased nõuavad elektrienergiat ja soojust ja katalüsaatoreid), siis vedada biodiislit ja siis saad alles tankida. Üldiselt kulub kõikide etappide peale energiat. On ülimalt küsitav kui palju siis ikkagi biodiisel maksab. Lisaks jääb jäägina järgi näiteks euroopas 600000 tonni glütserooli ja ameerikas 350000 glütserooli (ühe tonni biodiisli toomisel tekib 100 kg glütserooli). Mida teha sellega pole siiani suudetud välja mõelda. Ka see on ülimalt energiat kulutav tegevus. Lisaks ei ole meie sisepõlemismootorid ettenähtud sõitma biodiisliga. Õli tuleb vahetada vähemalt 2 korda sagedamini (ka lisakulud) kui tavadiisli puhul jne. jne.
Bioetanoolil on samuti suured probleemid. See loom seob vett ja mitte vähe ning lisaks ei taha autodes kasutatavad orgaanilised tihendimaterjalid sellega kokkupuutudes kuidagi oma keemilist koostist ja füüsikalisi omadusi säilitada. See tähendab et kvaliteet on ajas kahanev.
Ma ei saa aru miks kõik kes targutavad ..... jaaa biokütused .......ei analüüsi kuidas kuradi moodi neid toodetakse ja säilitatakse.
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
