[bladerunner]

630, kaitsekulude tõus 2023 vs 2024 oli ~300M, 2022 vs 2024 ~600M, intressimaksed 2022 ~12M, 2023 ~90M, aastaks 2026 on see arvestuslikult ~210M aastas.
Samas eelarve maht on tõusnud 2 aastaga 3.5 miljardit! Ehk ei kaitsekulude ega intressimaksete taha ei saa valitsus kuidagi pugeda.

[ref]

Maksukoormus on üks aspekt, suurem on peata olek. Kasvõi see mootorsõiduki maks - nüüd, enne teist lugemist, on siis justkui ootamatult selgunud, et oot, EL-i turureeglid ei luba erinevalt kohelda riigi- ja liidusiseseid tehinguid, seega vaja kogu registreerimise ots ringi teha. See ei loo just kindlat alust millele mingeid investeeringuid teha - täna see maks ligadi-logadi, homme teine. Ebastabiilsus on see mis peletab raha turult eemale.

Lisaks ka summad - maksame rohkem kui rikkad sakslased aga vähem kui põhjamaad mille hulka proovime pürgida (kuid vaid maksudega, muus osas - pole vaja).

Laenukoormus - 2022a suveni emiteeriti lühiajalisi (6-12 kuud) võlakirju negatiivse intressiga, käibevahendite tekitamiseks adekvaatne mudel. 2022a teisest poolest on need võlakirjad olnud positiivsed ja 2023 aastast üle 3 protsendi (tsipa kehv finantsjuhtimine, aga elaks üle). Pikaajalisi võlakirju on emiteeritud nelja miljardi eest. Poolteist miljardit viimase valitsuse ajal.

2020a 1.5 miljardit 10a peale 0.23% intressiga ei tundu mitte mingi nurga alt "lõhki laenamine", 0.23% intressi on viisakalt teenendatav ja 2020a kontekstis oli see väga mõistlik lüke.

Kus asi lappama läks oli 2022 lõpp, miljard üle 4% intressiga ning hiljem, 2023 suvel veel 500 miljonit sama emissiooni raames juurde (küll 3.6%). Sel aastal on 10a võlakirju müüdud miljardi eest ja 3.3% peal. Kui 2022 lõpp oli selgelt eelarve lappimine ja lauslollused, siis arvestades mis tempoga siin oma poliitikat 2023a alul ellu viidi (sh. jõustumistähtajad) on lisa 500 miljonit küsitav (okei, "teenendame intressi"). Lisaks võetud miljard, sellest aastast, aga kahjuks näitab poliitilist suutmatust (tahte puudumist) kärpida.

Miljard, 2024a eelarvest on ca 6%.

Lihtsalt võrdluseks/mõtlemiseks - ca 600 miljonit (erinevate valdkondade alt) läheb raudteedele (sh. RB arendus). Integratsioonile on läbi 4-5 ministeeriumi ja hunniku valdkondade omakorda 300-350 miljoni kanti. Toetusi (sh pensionid aga ka ettevõtluse, rohepöörde jms) jagatakse eelarvest 6 miljardi kanti. Riigikogu eelarve on 35 miljonit.

[jeesus188]

Pangamaks peale ja kõik...aga kallid reformistid ei taha seda kuidagi teha kuigi ümberringi olemas

[Betamax]

Refidel oli valida, kas maksustada pangad, mis poleks midagi enneolematut, ja saada eelarvesse raha + rahva poolehoidu või siis lasta end pankuritel ära lobistada ning mark täis teha.

[Winterwind]

Siiamaani on lastud end lobistada, milleks asju muuta. Järgmistel valimistel aetakse nagunii kõik surnud vasika e200(pigem max e4) ja sotside süüks ja ähvardatakse, et kui reffi ei vali siis tuleb venemaa.

[RassK]

See oleks lihtsalt ringiga tarbija käest tagasi võetud... ja maksavad jälle vaesem osa, sest neid on rohkem ja nende laenude prossad on kõrgemad.
Eriti tarbimislaenudel.

[Oisu.]

[sakinaga]

Pangamaks ei muudaks ju suurt midagi, kui defitsiit on 2 miljardi kandis

Viimane aeg pensionid ja teised sotsiaaltoetused külmutada või neid vähendada. Või siis kehtestada korralik astmeline tulumaks ja kinnisvaramaks. Ilmselt peaks nii üht kui teist tegema.

[Winterwind]

See ei aitaks ka midagi, raha läheks ikka lõkkesse.

[Etz]

Ei läinud poolt päevagi, et keegi tulihingeline Rehvormi valija dzotile viskuks…
Ja nagu ikka kõik teised on süüdi, maksitõusud ja majanduslangus on demagoogia, jne…

Praeguse valitsuse tegevus on graafiliselt, siin ilusti näha:
https://www.imf.org/external/datamapper/NGDP_RPCH@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD

Kuna kõik kel mõistus peas ja võimalik, pakivad juba vaikselt asju, siis ootabki meid üsna pea helge tulevik.
Kibesutunud, kõrge maksukoormusega ja vaesunud ida-euroopa perifeeriana, kus enamus allesjäänud rahvast räägib muud keelt, kui meie emakeel.

[630]

[Winterwind]

[Tanel]

[630]

[Auron]

630, mõnekümne eurose õpetajate palgatõusu jaoks oli vaja miski 5-10 miljonit mis on riigi mõistes täielik nohu ja ei vaja 20 uut rämedat maksu ja maksutõusu.

Koroonakriisis võeti 1,5 miljardit 0,midagi intressiga, et töötukassa suudaks oma kohustusi täita, et üüratu koormusega haiglad toimiks ja et majandus täiesti käpuli ei käiks ja siis kriisi möödudes teosammul nullist ei peaks alustama. Teatavasti oli peale kriisi majanduskasv 8%. Arvestades veel viimase 3 aasta inflatsiooni siis on inflatsioon üüratu amspu kogu eelnevalt olnud võlast ka ära söönud. Mingeid üüratuid reserve Eesti riigil pole olnud - vähemalt selliseid mitte millega taolisi kriise üle elada ilma muu abita. Sinisokk puukell ju ütles, et pole vaja - peenhäälestatud õhuke riik on hea.

[Scart]

[londiste]

[Scart]

[Betamax]

Veel ei ole Põhja-Korea. Kaja oponendid ei kao veel jäljetult.

[Winterwind]

Ei imesta kui Ansip varsti kadunud on.

[ref]

[Oisu.]

[Tanel]

https://wallstreetjournal.postimees.ee/8013048/wsj-euroopa-loob-toostuse-kaima-nui-neljaks-see-on-ainus-voimalus

[netcat]

https://www.yahoo.com/news/second-boeing-whistleblower-dies-short-214908677.html

See Boeingu vilepuhujate suremine hakkab juba kahtlaseks muutuma...

[Hiid]

sedasorti tegevus pole kunagi tervislik olnud